peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. 2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel?
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed 1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. · Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. d) Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. · Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. 2. Portugallaste esmaretked a) Henrique Meresõitja: · Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. · Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. · 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) b) Bartolomeu Diaz:
asendis peaankrute seismise ajal. Pääste vahendid Laeval „ Star“ kolektiivsetest pääste vahenditest on neli päästepaati, kakskümmend kaks päästeparve, üks kiirvalvepaat, üks valvepaat, üks MOR päästmisparv. Päästepaat 24 Kaks päästepaati on vasaku parda paaditekkil ja kaks parema parda paaditekkil. Ühesse päästepaati mahub 150 inimest. Päästepaat on uppumatu merekindel paat, mis on võimeline sõitma mis tahes ilmaga. Päästepaati kasutakse evakueerimisel. Pääastepaadis on kaks tükki suitsusignaali ja kuus tükki käsitõrviku. Päästeparv Üksteist päästeparve asuvad seitsmenda teki paremas pardas MES 1 ja MES 3. Ühte päästeparve mahub 101 inimest, neid päästeparve on kümme tükki (viis MES 1 ja viis MES 3) ja ühesse päästeparve mahub 51 inimest (üks on MES 3). MES 1 on viis päästeparve ja MES 3 on kuus päästeparve.
tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku
Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Eesti Meremuuseum Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku
" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused ja eeldused Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim
siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused ja eeldused Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim
siiski!” (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused ja eeldused Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse (“Indiasse”). Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab – laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell – väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim
annaabi.ee 
