AS MEREKARU AS Liilia Eerika 4 23456 ELVA 10.12.2012 GARANTIIKIRI AS Merekaru palub kinnitada oma töötaja Kaie Kuusiku osavõttu juhtimistöö seminarist ajavahemikul 2.-5. juuni 2012, mille maksumuseks on 300 eurot. Kinnitus saata meie poolt esitatud kontaktandmetele. ALLKIRI Artur Põld Juhatuse esimees Marju Pihlakas Raamatupidaja PITSER Hilje Vasar 666 3878 hilje@merekaru.ee Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA
AS MEREKARU AS Piibeleht Veeriku 3 12345 VÕRU 10.12.2012 VOLIKIRI AS Merekaru, asukohaga Veeriku 5, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimees Meeri Murakas isikus, volitab STELLA KADAKA (sünniaeg 19.06.1983) esindama Rõivas aktsiaseltsi kauba vastuvõtmisel Tallinna Sadamas. Volikiri kehtib üks aasta. Volitatud isiku allkirja näidis____________________________ ALLKIRI Meeri Murakas Juhatuse esimees PITSER Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank
1. ,,Aarete saar" 2. Robert Louis Stevenson 3 . 1883 ( ilmus aasta varem ka ajakirjas ) 4. Inglismaa 5. Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane poiss Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel on kaasas saladuslik ja suur meremehekast, muutub elu ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartes peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks kohe teatama, kui mõni pime või ühejalgne mees silmapiirile ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedat ja hirmu tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi
AARETE SAAR Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane noormees Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel kaasas saladuslik meremehekast, muutub õhkkond ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartlikult peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks otsekohe teatama, kui mõni pime või ühejlgne mees välja ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedusvärinaid tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi
üles ehitamine. Kindlalt võib väita, et peale digimaailma, saame me pärandada ka arenenud infrastruktuuri, milleta ei kujutaks elu ettegi. Sõiduteed, elektriliinid, vee- ja kanalisatsiooni torustik on vaid väheseid hüvesi, mida saab tulevane põlvkond nautida. Ilmselgelt oleme pressinud oma tugeva jalajälje ajalooraamatu paksude kaante vahele tegudega, mida on raske unustada. Kes meist ei mäleta esimest meest kuul või merekaru, kes avastas Ameerika? Need on tunnustamist väärt saavutused, mille üle võivad uhked olla kõik ka sajandeid pärast meie surma. Ajaloolised suurkujud on tõstatanud meie lastele suure lati, mida mööda tuleb käija. Eeskuju on see, mida meie lapsed kõige enam vajavad ja just maailm, mis on täis tähendusrikkaid sündmusi, on kõige paremaks teejuhiks. Inimeste iseloom on küll väga varieeruv, kuid kompromisse leides, suudame rajada
kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on
1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elanikud (aga tähtsad linnaelanikud)
Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel. Täiendsõna võib lähtuda mingisugusest omadusest (vedelvorst, lambapea), iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused
значению. Допускается калькирование. Например: перегрызть горло. Keeletuks jääma – потерять дар речи, проглотить язык, онеметь, язык отсох Kärbsest elevanti tegema – делать из мухи слона Manalasse varisema – уйти в лучший мир, сыграть в ящик Nagu lepase reega – проще простого, как по маслу, как по нотам Merekaru – морской волк Pikka ninaga jääma – остаться без штанов, остаться с носом, остаться ни с чем Kopsu üle maksa ajama – Выводить из себя, довести до белого каления Päeva valgele tooma - вывести на чистую воду Vait kui sukk – молчит, как рыба, молчит, как партизан Kaval nagu kapsauss – хитер, как бес
LiivaHannus, Metsa-Märt, Murde-Kai, Müha-Jüri, Rehe-Liisu (-Tõnu), Uba-Ants, Vingu- Laska · inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats, ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä) · loomanimetused, nt herneunt, härg (pull, sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk (koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi, saunahani (kerisel), viläsusi · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö
mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia. lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena. (kaevunäkk, kotivana, kummitus, tont) Olendite nimes võis kajastuda isikunimed (Koti-mats, Koti-Toomas), inimest tähistavad üldnimed (kotivana, kolumats) ja loomanimetused (kaan, merekaru), tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad (mumm, koll), nimetused,mis kirjeldasid välimust (verihammas)