· Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu. · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1918-ndal aastal. · 11. 11 1918- Saksamaa kirjutas alla
Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.) Eesti Vabariigi sünd (1917) 1. märts Tallinnas üldstreik 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks 23. mai Maapäeva valimised 2.juuli Tallinnas "Estonias" Maa-asemike kongress ehk rahvakongress 29.september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa Eesti Vabariigi sünd (1917) 27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks Eesti Vabariigi sünd 1918 jaanuar Asutava Kogu valimised 19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva
koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase · Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a. asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga · Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared. Eestis asuvad Vene väed olid selleks ajaks võitlusvõime kaotanud · Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15. novembril 1917 Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks
18. augustil 1942 Dieppe'i sadamas. NSVLi juht Jossif Stalin oli oma liitlastele Rooseveltile ja Churchillile hakanud teise rinde avamise ideega Loode-Euroopas peale käima juba 1942. aastal. Tollal polnud ei Ameerika ega Briti väed selleks tehniliselt valmis. Pealegi eelistanuksid alalhoidlikud britid Normandia ründamise asemel kaudsemat strateegiat operatsioone Vahemere rannikul ja Balkani poolsaarel. Kuid üha enam süvenes veendumus, et Hitleri võimutsemisele saab teha lõpu üksnes meredessandiga okupeeritud Prantsusmaale üle La Manche'i väina. Ehkki Normandia jäi Saksamaast kaugemale kui loogilisim rünnakusiht, väina kitsaimas kohas asuv Pas de Calais, varjas Cotentini poolsaar sealseid liivarandu edelatuulte eest ning kaht suurt sadamat, Cherbourg'i ja Le Havre'i, oli võimalik vallutada mandri poolt. 1943. aasta Teherani konverentsil moodustasid Stalin ja Roosevelt endiselt skeptilise Churchilli vastu ühisrinde ning paika pandi tärmin 1944. mai
Eesti 17. juuni 1940 NSVL Läti 17. juuni 1940 NSVL Prantsusmaa 22. juuni 1940 Saksamaa (2/3 Prantsusmaas Saksamaa okupatsiooni alla sh Pariis) 10. juunil 1940. aastal astus sõtta Itaalia (Sksm edu õhutas sõtta astuma ka Itaalia) ,,LAHING INGLISMAA PÄRAST" SB oli saanud 1940. aasta suveks ainus Sksm ja Itl vastu sõdiv riik. Hitleri plaan Merelõvi vaalutada meredessandiga Briti saared, et SB nõrgestada 16. juulil 1940 andis Hitler käsi SB Luftwaffe (oli eelis, sest lennukeid ja väljaõppega piloote oli rohkem kui inglastel) jõududega hävitada Inglastel seevastu oli võrdväärne hävituslennuk Spitefire ja hea radarikasutus oskus; tsehhi, poola ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid olid samuti SB poolel; vabatahtlikud USA-st. Sksm ründas SB tööstuslinnu, sh ka Londonit. Naised ja lapsed viidi linnadest ära, et neid kaitsta.
jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamisega naasis 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja ohvitseridele toetuda. Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared. Eestis asuvad Vene väed olid selleks ajaks võitlusvõime kaotanud. Eesti rahvusväeosad säilitasid küll mõnevõrra parema distsipliini, ent Saksa regulaararmeega sõdijaid polnud ka neist. Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15. novembril 1917 Eestimaa
keda toetasid merelt ristlejad Leipzig (ristleja) ja kergeristleja Emden. Saarte nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina. Evakuatsioonile lootvad punaväelased võitlesid kohati suure ägedusega. Sellele vaatamata langes saar 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. Viimase Eesti maaalana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. Üksikud omakohtu ja vastuhaku juhtumid · 12. veebruar 1941 Tapal tulistati kohaliku garnisoni sõjaväelast leitnant Pissarevi ja haavati teda; · 27
1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli Maavalitsuse. 29. september – Sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. 8. oktoober 27. oktoober Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte. 1. november Suleti kõik mittekommunistlikud ajalehed. Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra 15. november määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu. 24.
Aprillis algas Eestis rahvusväeosade formeerimine, mis koondati detsembriks ühte jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamisega naases 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja ohvitseridele toetuda. Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared. Eestis asuvad Vene väed olid selleks ajaks võitlusvõime kaotanud. Eesti rahvusväeosad säilitasid küll mõnevõrra parema distsipliini, ent Saksa regulaararmeega sõdijaid polnud ka neist. Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15
annaabi.ee 
