7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 9. Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 10. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks.
II TEEMA EKSAM 1) Mõiste hõlmab mingisugusete objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest.
malaariat, langetõbe kui ka silmahaigusi. See kaitses kiusatuste eest ning truudusetus muutis kivi kahvatuks. Smaragd andis omanikule ilukõnevõime ja nooruslikkuse ning kaitses teekäijaid. Paigutamine Kandke väikses sõrmes, sõrmusesõrmes, südame kohal või paremal käsivarrel. Pange sinna, kus see raviks vajalik on. Ärge kandke seda pidevalt, sest see võib vallandada negatiivseid emotsioone. Opaaksed smaragdid ei sobi mentaalseks häälestumiseks. 5 3. Teemant Värvus: Selge valge, kollane, sinine, pruun, roosa. Välimus: Väike, kirgas, läbipaistev ehtekivi, kui on lihvitud ja poleeritud. Kättesaadavus: Kallis Leiukohad: Aafrika, Austraalia, Brasiilia, India, Venemaa, USA Omadused Teemant on puhtuse sümbol. Selle puhas valge valgus võib teid aidata muuta oma elu üheks tervikuks
21. Millised on ekspertsoorituse neutraalsed mehhanismid? Kontrollitud töötlus- leiab aset tavaliselt uute või varieeruvate liigutusülesannete( avatud liigutusvilumused) lahendamisel. Automaatne töötlus- leiab aset hästiomandatud, automatiseeritud liigutusvilumuste sooritamisel, enamasti konstantsetes keskkonnatingimustes. 22. Milles seisneb psüühikatreening ja mis on selle eesmärgid? Psühholoogiliste oskuste treeningut nimetatakse ka mentaalseks treeninguks. Selle eesmärgiks on juhendada sportlaste, treenerite, ja võistkondade psühholoogilist arendamist sel moel, mis võimaldaks täiel määral realiseerida kehalisi võimeid ja tagaks samal ajal ka psühholoogilise heaolu. 23. Kirjelda põhilisi psüühikatreeningu viise? Eesmärkide püstitamine Tehakse selgeks sportliku saavutuse sihid, valitakse saavutamise strateegiad ja sooritatakse saavutusi võimaldavaid tegevusi.
mõistetel (nt morfeem) peab olema mentaalne representatsioon – selle uurimine/tõestamine polnud uurimiseesmärk. Psühholingvistika eesmärk on leida võti inimese selle mentaalse infrastruktuuri juurde, mis keele võimalikuks teeb. Keele representeerimise mustrid on võrreldavad igasuguste reaalsete taasesitustega, nt muusika taasesitus. See aga ei tähenda, et psühholingvistid mõistaks ja suudaks seletada neuraalset koodi, mida kasutatakse keele mentaalseks representeerimiseks ajus. Mingit sõna või lause mustrit aju neuraalsel „kõvakettal“ ei ole praeguseks suudetud tuvastada, ka mitte ajusimulatsioon. Kuigi ajusimulatsioonid on tänapäeval väga lähedal, aga seda on juba ümber lükatud ka, need olid liiga ülegenereeritud. Keele mentaalsed representatsioonid ei eksisteeri reaalselt. Nad pole keelelise signaali füüsikalised esitused ega
predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll). Metafooride mõtestamissuunad vanasõnades on huvitaval kombel seotud vanasõnade temaatikaga. Neid on mugav jälgida järgmise skeemi abil. Kogu olemise ala jaguneb vertikaallõikes mitteinimlikuks (I) ja inimlikuks (II+III) ning inimlik ala omakorda "elementaarinimlikuks" e. füüsilis-bioloogiliseks (II) ja "kõrginimlikuks" e. mentaalseks, sotsiaalseks, abstraktseks (III). Horisontaallõikes moodustub seega "elementaarse" olemise ala (I+II) ning ala (II) on inimliku ja elementaarse ühisosa. Vanasõnad on valdavalt ütlused inimese kohta, veel täpsemalt -- inimese mentaalsete ja sotsiaalsete külgede kohta (mõistus, emotsioonid, suhtlemiseetika, ühiskondlik korraldus jne.). St. metafooride sihtalaks vanasõnades on eelkõige ala III. Metafooride allikaladeks on vastavalt valitud need, mis
On kunstilikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. EKSAM 1. Jaapanlased ei erista katsetel üldsielt L ja R häälikut. See on näide omakeele mõjust häälikutajule. 2. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitlus meie psüühikas.Seetõttu võib pidada ( vale oli visuaalseks) analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 3. Sensoorses homunkuluses on erinevad kehaosad esitatud hõlmates erineva suurusega alasid. Järjesta kehaosad sensoorses homunkuluses esindatuse põhjal suuremat ala hõlmavast väiksemani järjekorda panna lähtuvalt kehaosade sensoorses homunkuluses esindatuse loogikast? PÖIAL 2, PUUS 3, HUULED 1 4. Fonoloogilise tsükli töö häirimine artikulatsiooni allasurumise abil kahjustab võimet õppida – võõrkeelset sõnavara
sündmusi või objekte on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi. Näiteks tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsuse vormi nimelt abstraheerimisvõimet. See tähendab seda, et inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. ,,Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta." Kuid unisoofilises psühholoogias käsitleme teistsugust ajataju vormi, mis seisneb erinevate
H. Bergson arvab seda, et tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomuliku- mat intelligentsust. Abstraheerimisvõimeks nimetatakse seda, et kui inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. ,,Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta." See, kuidas inimesed erinevaid nähtusi ajus töötlevad, määrab ära nende aja tunnetamise. Selle
sündmusi või objekte on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi. Näiteks tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsuse vormi – nimelt abstraheerimisvõimet. See tähendab seda, et inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. „Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta.“ Järelikult ajas võimalikku rändamist on üldse ainult kahte liiki. Esimene liik neist hõlmab