590. The Employment Contracts Act töölepinguseadus 591. identity document isikuttõendav dokument 592. natural person füüsiline isik 593. deprivation ilmajätmine 594. detention vahistamine 595. the duly authorised civil servant ettenähtult (nõuetekohaselt) volitatud avalik teenistuja 596. competent to impose pädev kehtestama/rakendama 597. punishment karistus 598. legal person juriidiline isik 599. individual indiviid 600. procedure code menetlusseadus 601. dispute tüli/vaidlus 602. resolution otsus/lahendus 603. activity or omission tegevus või tegevusetus 604. delay viivitus *U14 605. formation of revenue and expenditure tulude ja kulude rivi 606. collection of revenue kogu riigitulu 607. budget law eelarveõigus 608. tax law maksuõigus 609. financial law finantsõigus 610. multiple other provisions rohketes teistes sätetes 611. right to emit õigus emiteerida 612. is vested solely kuulub ainsana
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on
Consecutive in järeltõlge (suuline tõlge ilma aparaadiga) Whispering intre sosistades tõlkimine Under which law was he punished? /What law he was punished under? milled seaduse järgi teda karistati? Legislators seadusetegijad He filed the claim with the court ta esitas kohtule nõude To amend muutma, parandama Substantial law materiaalõigus Head of state riigipea (really safe to use everywhere) Procedural law menetlusseadus Unicameral ühekambriline (parlament) Legislative authority/power legislatiivjõud Convene kokku kutsuma Accede ühinema, liituma Accession treaty ühinemisleping Eligible ? valitav mingile kohale Ineligible? ei saa valida seda inimest Extraordinary elections erakorralised valimised Regular elections - ? Chancellor of justice - õiguskantsler Larceny, theft vargus Adopt a law seadust vastu võtma Case law systems kohtuasi; kohtulahend ????
mitmekordselt. Lisaks nõuab kohus A-lt, et ta esitaks asjakohased Soome seaduse sätted, millele tema nõue tugineb. Lisaks on dokumendid allkirjastanud Soome advokaat, kes teatab, et kuna tal on õigus Eesti kohtus esineda, võib ta seda teha ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles. Millest lähtudes tuleb asi lahendada? TsKms §8 lõike kohaselt lähtub kohus asjade lahendamisel Eesti TskM seadustikust. · Kohaldatav õigus- menetlusseadus ei reguleeri kohaldatavust. tulenen lepingust või piiriülesest vaidlusest. Rahvusvahelise eraõiguse seadus. Pooled on huvitatud asjas ja hangivad kohaldatava õiguse. · Keel- peab olema eesti keeles · Menetlusõigus/EU õigus · Riigilõiv- menetlusabi riigilõivu tasumiseks, juriidiline isik menetlusabi taotleda ei saa. · Advokaat- advokatuuri seadus §74 peab olema eesti vandeadvokaat kõrval. 4
avalikkuse kontrolli kohtute tegevuse üle. Kohtuotsuste avalikkus peab tagama ka õiguskindluse, sest isikul on võimalik tutvuda kohtupraktikaga ning analüüsida enda käitumist ja tuvastada enda õiguste võimalikku rikkumist. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid ja kohtulahendid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Samas ei ole avalikkuse põhimõte absoluutne, sest menetlusseadus võimaldab kohtuasja kirjalikku menetlemist kõigis kohtuastmetes, kuigi esimeses astmes on see võimalus piiratud. Kohtuistungi kinniseks kuulutamisel kaalub menetlusosalise isiklik õigus või eraeluline asjaolu üles avalikkuse huvi kohtuasja vastu. Selliseks isiklikuks õiguseks võib olla alaealise õiguste kaitse või menetlusosaliste perekonnaelu kaitse. Kohtulahendi resolutsioon on avalikud ka siis, kui kohtuistung kuulutati kinniseks .
Rkohtusse ainult siis, kui ta vaidlustab seaduse põhiseaduslikkust. Esmakordsel seaduse väljakuulutamata jätmisel on motiivide ring tunduvalt laiem. PS näeb ette, et kui Rkohus on tunnistanud seaduse PS-ga kooskõlas olevaks, siis peab president seaduse välja kuulutama. Tegelikkuses ei tunnista Rkohus seadust PS-ga kooskõlas olevaks, sest see oleks liialt suur veksel tulevikku. Samuti ei anna menetlusseadus kohtule sellist õigust. Menetlusseaduse kohaselt jätab kohus presidendi taotluse rahuldamata, kui ta leiab, et taotlus on põhjendamatu. Kui presidendi taotlus on jäetud rahuldamata, siis peab ta seaduse välja kuulutama kolme päeva jooksul otsuse saamisest. Sellise tähtaja kehtestab Riigikogu töökorra seadus, põhiseaduses tähtaega pole. Kui aga presidendi taotlus rahuldatakse, siis tunnistatakse seadus põhiseaduse vastaseks, mitte aga kehtetuks
Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-33-06, p 6.2). Vastavalt KrMS § 81 lg-le 1 võib menetleja vajaduse korral isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks. Vaadeldava sätte kohaselt võib äratundmiseks esitamine toimuda alles pärast isiku ülekuulamist, kusjuures erandeid sellest nõudest menetlusseadus ette ei näe. KrMS § 81 lg-st 1 tuleneva nõude eesmärgiks on äratundja järelduste objektiivse kontrollimise ja hindamise tagamine, mille tõttu ei tohi menetlustoimingute järjestusse suhtuda formaalselt. Isiku eelnev ülekuulamine on vajalik ka selleks, et valmistada äratundmiseks esitamist ette, sest kirjeldatud viisil selgitatakse ülekuulamise käigus varem tajutud objekti või isiku tunnused ja tajumistingimused