Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas looduslikku valikut. Tuleneb 3 looduslikust faktist: 1) Järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. 2) Sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus 3) Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Darwini teooria darvinism Lemarcki teooria lamarkism (keskkonnatingimuste mõjul orgasimides tekkinud muutused on otstarbekohased ja pärilikud. Praegu darvinismil põhinev õpetus, ühendatud mendelliku geneetikaga. Seda nimetatakse sünteetiliseks evolutsiooni teooriaks. Tähtsad küs: 1. 3 ev vormi. 2. Millal toimus? Mis toimus? 1.5 miljardit a tagsi, suur pauk, elementaarosakestest aatomid. Aatomitest molekulid biomolekulid Elutegevuse areng. Eelduseks, et maakera ei ole suletud süsteem. 3) ev teooriad. (Georges Cuvier(paleontoloogia rajaja, kivimikihid), Lamarck( otsis alguse lugu, on isetärkamise
taskukoerad ja mastiffid. 3. Lamarcki (18.-19.saj) põhiseisukohad evolutsiooni kohta. Evolutsiooniõpetus: 1.) Põlvnemine liigid ei ole jäigad, toimub arenemine 2.) Elu korduv isetärkamine organismid on pidevas, kuigi aeglases arengus 3.) Täiustumistung, keskkonnamõjud (nt kaelkirjakute kael) 4.) Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 4. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Evolutsiooniteooria (mendelliku geneetikaga ühendatud evolutsiooniõpetus sünteetiline evolutsiooniteooria): INDIVIDUAALNE MUUTLIKKUS (isendite mitmekesisus oma liigi piires pärilik/mittepärilik) OLELUSVÕITLUS (,,konkurents", võitlus ebasoodsate keskkonnatingimustega nii elus kui eluta looduse keskel) LOODUSLIK VALIK (keskkonda sobivamate tunnustega isendite ellujäämine ja eelispaljunemine) KOHASTUMUSED (organismirühma soodsad tunnused)
otstarbekohasust? osalt järglastele Mida tähendas Darwini järgi olelusvõitlus? Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid Kliima ning hapniku rohkus Maal perioode? Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. teadusliku evolutsiooniteooria? Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine ja säilitamine põlvkondade vältel. Evolutsioonivormid: füüsikaline- , keemiline- ,
Mutatsioone võivad indutseerida mitmed mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu (Hardy-Weinbergi seadus). Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinistliku evolutsiooniteooriaga ja tekkis geneetiliselt mõtestatud evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria. MIHKEL HEINMAA 2013 4 BIOLOOGIA AJALUGU 19. Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika
elu pidigi RNA-molekulidest alguse saama 29. Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. 30. Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast. 31. Kliima, hapniku rohkus Maal, ,,Kambriumi plahvatus" Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum, Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum. 32. Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mehhanismide ja protsessid Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitmekodeerivate osade kogumit nimetatakse popultasiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhtet nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise
mendellik pärilikkusemehhanism garanteeris, et alleelisagedused jäävad konstantseks läbi põlvkondade ja seega geneetiline varieeruvus ei kao populatsioonist sugugi kiiresti. Veelgi enam, kui on täidetud kõik Hardy–Weinberg’i seaduse eeldused, siis säilib geneetiline varieeruvus lõpmatult. Nõnda, aitas Hardy–Weinberg’i seadus aktsepteerida looduslikku valikut kui usutavat seletust evolutsioonilistele muutustele mendelliku pärilikkuse korral. HW seaduse eeldused: Organismid on diploidsed Paljunemine on suguline Generatsioonid ei ole kattuvad Toimub vaba ristumine Populatsioon on lõpmata suur Sugudevahel ei ole alleelisageduste erinevusi Ei ole migratsiooni, mutatsioone ja looduslikku valikut Sellist populatsiooni ei ole muidugi olemas. Väga paljudel juhtudel on aga
30.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast. 31.Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest! Kliima, hapniku rohkus Maal, ,,Kambriumi plahvatus" Aegkonnad: Vanaaegkond ehk Paleosoikum, Keskaegkond ehk Mesosoikum ja Uusaegkond ehk Kainosoikum. 32.Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria? Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta.
Hardy Weinbergi seadus põrmustas väite, et mendellik pärilikkusemehhanism garanteerib, et alleelisagedused jäävad konstantseks läbi põlvkondade ja seega geneetiline varieeruvus ei kao populatsioonist sugugi kiiresti. Kui on täidetud kõik Hardy Weinbergi seaduse eeldused, siis säilib geneetiline varieeruvus lõpmatult. Nii aitas Hardy Weinberg-i seadus aktsepteerida looduslikku valikut kui usutavat seletust evolutsioonilistele muutustele mendelliku pärilikkuse korral. ME. 4. Lahka eeldusi, millele peab populatsioon vastama, et me saaks loota, et sealsed genotüübisagedused on Hardy Weinbergi tasakaaluasendis. Mis suunas oleks genotüübisagedused HW tasakaalust erinevad iga eelduse olulise rikkumise korral eraldi. Hardy Weinbergi tasakaalu eelduseks on, et organismid on diplodsed, paljunemine on suguline, generatsioonid ei ole kattuvad, toimub vaba ristumine, populatsioon on lõpmata suu, sugude vahel eil ole
(1733-1806) oli esimesi suuri hübriidijaid. Ta alustas oma katseid 1860ndatel aastatel ja ristas peamiselt erinevaid tubakaliike. Ta leidis, et hübriidid on oma omadustelt lähteliikide vahepealsed, neil on vanemate tunnused ühte liitunud või segunenud. Hübriidide järglaste juures ilmnes lähteliikide tunnuseid, enamasti ülekaalukalt ühe liigi omi. Uurija tõlgendas seda hübriidi kalduvusena pöörduda tagasi tugevama lähteliigi tunnuste poole. Kui vaadelda asja mendelliku geneetika valguses, siis Kölreuter täheldas tunnuste domineerimist ja lahknemist, kuid andis neile nähtustele eksliku seletuse. Üheks tema eksijärelduseks oli ka see, et tema arvates mõjutas hübriidide iseloomu ristamisel kasutatud tolmuterade hulk. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Pärandumine .- geneetiliste struktuuride (kromosoomide, geenide) ja neis sisalduva geneetilise informatsiooni ülekanne vanematelt järglastele (või emarakult tütarrakkudele),
Rohehabemed altruistliku geeni kandjate vaheline koostöö ehk rohehabemed aitavad üksteist. Valik soosib neid siis, kui nende arvukus on piisav. Geeni tõttu on mul roheline habe, mis sunnib olema kena teiste roheliste habemete kandjate vastu. 6. Mis on geneetiline parasiit? Nimeta peamised tüübid (3) ja anna nende definitsioonid. Geneetiline parasiit elemendid, mis replitseeruvad sõltumatult peremehe kromosoomidest. 1. segregatsiooni segajad meioosis mitte-mendelliku pärandumisega munarakku sattuvad geenid. B-kromosoom, geenikonversioon 2. transponeeruvad elemendid transposoonid DNA-element, mis võib liikuda ühest DNA molekulist teise või ühest DNA molekuli otsast teise. 3. sugude suhte muutjad mtDNA pärandub loomadel ja õistaimedel reeglina emalt. isassteriilsus kahekojalistel taimedel võib olla põhjustatud mtDNA variantidest. 7. Võrdle vastust geneetilistele parasiitidele i) Drosophilal ja imetajatel, ii) sugulise ja
Geneetika arengu suhtes oli neist uutest seisukohtadest tähtsaim A. Weismanni teooria. Tema tähtsaim teooria käsitleb idu- ja somatoplasma eristamist. Iduplasma (sugurakkude kromosoomides paiknev) on põlvkonniti pidev (aga muutumis- ja evolutsioneerumisvõimeline). Keharakkude somatoplasma areneb indiviidi arengus iduplasma juhtsignaalide ja keskkonnateguritr toimel, kuid ei mõjuta iduplasmat. See käsitlus on mendelliku geneetika mõistes esimesi genotüübi ja fenotüübi lahutamisi. 1.7.Eugeenika (õpetuse inimese tõupuhtusest) Galton määratles eugeenikat kui teadust kõigist mõjudest ja tingimustest, mis määravad populatsiooni vaimseid ja kehalisi kvaliteete tulevastes põlvkondades. Selle eesmärk on kindlustada iga rass, klass või sekt kehaliselt ja moraalselt parimate ja vaimselt võimekamate esindajatega.
annaabi.ee 
