PRAXITELES. APOLLON SAUROKTONOS ( u. 350 e.m.a ) PRAXITELES. KNIDOSE APHRODITE ( u. 350. e.m.a ) Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus. LYSIPPOS. KRAAPIJA ( u. 330 e.m.a ) . Rooma marmorkoopia. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19
kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine, sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas, Prexiteles, Lysippos. Teosed: Lysippos ,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel ,mis on maapinnast paari astme võrra kõrgem- krepidoma. Templit ümritsesid samad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal. Keskel akendeta tühi ruum, milles jumala kuju. Viilkatusega. Algselt värvilised, mitte
Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas. Menaad võitlus Lysippos Skopas Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid
Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. Lysippos. Kraapija Skopas. Amatsoonide Skopas. Menaad võitlus Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid
.. kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega" Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided
raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost – tasakaal tugijala ja nõjajala vahel). Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”), parempoolne pronksist Rooma koopia. Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes
Hilisklassika ja Hellenism 5.saj lõpp- 4. saj eKr Praxiteles- Apollon Saurokontos (sisalikutapja), 350e.Kr hulk õpilasi, Hermes Dionysosega. 219(koopia) 330e.Kr tugi ja nõjajala süsteem, tasakaalukus, õrnus, graatsia, rahulikkus. Oskuslik marmorpindade töötlus. Knidose Aphrodite 350eKr diagonaalne kompositsioon(nõjatumine) Skopas- Mehe pea Athena teplilt Tegeas 350-240ekr inimese näo kujutamine pesonaalsena, emotsioonid ja iseloom Tantsisklev menaad 350eKr Lysippos- pronksimeister Apoxymenos(kaapija)330-320ekr kaabiti õli kehalt maha pikaks venitatud figuurid Seisev Hermes, Herakles ja Lerna hüdra, erinevad kehaehitustüübid Noor atleet võidujooksu stardis(inkrusteeritud silmad) Puhkav poksija Leochares Belvedere Apollon 330eKr (orig. oletatavalt pronks) Halikarnassose mausoleum 355-350eKr Mausoleus- tema nimet tuleb hauakambri mõiste Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr
eelistamisele. IV sajandil piirdusid kunstnikud kogu maailma olemuse esitamise asemel teostes edasi vaid näilikku, killukesi maailmast. Koos loobumisega igivanast kreeka selgusest, sattusid nad idamaise müstika mõju alla. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Just Skopas esineb teerajajana uue, dünaamilise stiili tekkimisel ja kehaliste ning hingeliste kirgede kujutamisel. Tuntumad osaliselt säilinud tööd on "Tantsiv menaad", "Hermes" Artemisioni samba soklilt ja haavatud sõjamehe pea. Antiikallikad jutustavad veel Skopase teistest arvukatest töödest, millest suur hulk olid figuuririkkad grupid; neist pole aga jälgegi järel. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes", mis leiti väljakaevamistel Olümpias, aga osutus kreeka originaali asemel hilisemaks koopiaks. Siin on kehastatud jumalate saadikut mitte jumaluse või ideaalkujuna, ei austamise ega jumaldamise
paremas käes võidu jumalanna Nike, vasakus sau. Polycleitos - dooria koolkonna esindaja, inimkeha uurija, Kaanone teoreetilise raamatu autor. Kresilos, sandaali jalast võttev Nike ja nereiidide monument. Elu oli ebakindel, lihtsad vaated hääbusid, poliitilised pinged, võidutsed individualism, vabanes ühiskonnast, pateetika. Toonitatakse õrnust, materjalile eelistati marmorid Loomingust on vähe teada, osales Ateena Alea templi kaunistustöödel. "Tantsiv menaad" Praxiteles tegi üksikfiguure. (Sisalikutapja Apollon) Kreeka kultuur levis idamaadesse ja mõjutas neid. Hellenistlikud väikeriigid trumpasid üksteist üle. Peamine kultuuri raskuspunkt oli väikeriikides. · Aleksandria koolkond - Niiluse skluptuurigrupp (kujutab lamavat vanemat meest) · Pergamoni koolkond - (Attalos, Eumenes) Skupltuur võidu auks gallialaste üle, Zeusi altari friis (130m pikk), kujutatakse gigantomahhia.
Kõigi pilgud tema ümber olid pingul, kõigi suud lahti; ja tõepoolest, kui ta nii tantsis kuljustrummi saatel, kaks ümarat ja puhast käsivart üle pea sirutatud, ise peen, habras ja elav nagu herilane, seljas voltideta 58 kuldmiidriga kirju undruk, mis kohevile läks ja aegajalt ta saledaid sääri näha laskis, õlad paljad, juuksed mustad ja silmis tuli -- siis tundus ta tõesti üleloomuliku olendina. «Tõepoolest,» mõtles Gringoire, «see on salamander, näkineid, jumalanna, see on menaad!» Sel silmapilgul läks üks «salamandri» palmikuist lahti ja mingi kollane vasklitrike veeres maha. «Ah ei,» ütles ta, «see on mustlastüdruk.» Illusioon oli kadunud. Tütarlaps hakkas uuesti tantsima. Võttis maast kaks mõõka, pani nende otsad vastu laupa ja hakkas neid ühele poole keerama, ise ennast teisele poole keerates. See oli tõepoolest ikkagi ainult mustlastüdruk. Kui suur ka Gringoire'i pettumus polnud, kogu sel pildil oli
annaabi.ee 
