«Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja
aastal eesti keelde Anton Hansen-Tammsaare. 2003. aastal kirjastus Varrak üllitas Anna Dostojevskaja (18461918) mälestused kirjanikust. Nende autor oli kirjaniku teine naine, tema laste ema, lähim kaastööline ja tagatipuks ka mänedzher, selle sõna tänapäevases mõistes. Anna Dostojevskaja, kes oli oma mehest 25 aastat noorem, pühendas terve elu sellele, et luua kirjanikule võimalused loometööks, kaitsta teda tüütu välisilma eest, tagada perekonnas kindel tagala. Tema memuaaridest koorub välja armastuslugu, mis ei lõppenud abikaasa surmaga, vaid kestis veel 27 aastat, mille truu naine pühendas kirjaniku käsikirjalise pärandi korrastamisele ja materjalide kogumisele tema kohta. Teose ajaline taust: Ajastu probleemid on antud teost mõjutanud kohe päris kindlasti. Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid karistati. Kuidas inimesi saadeti asumisele ja sunnitööle, lisaks olid veel füüsilised
mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laikmaa memuaaridest võib lugeda, kuidas ta söega joonistas Paiba talu külastavaid maamehi valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Ka kooliõpetajatele ei jäänud Laikmaa joonistusanne märkamata, kusjuures õpetajad püüdsid teda selles suunas ergutada. Kuid alles Tallinnas leidis Ants Laikmaa tõsise nõuandja Tallinna kubermangugümnaasiumi joonistusõpetajas kunstnik T. A. Sprengelis, kes kutsus 17-aastase nooruki oma ateljeesse õppima
,,Härra d'Artagnani memuaarid..." ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse ,,Härra d'Artagnani memuaarides. ..", et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest
”), ilmus Jaroslavli tänavatele 22. juuni õhtul 1941, Saraatovisse 22. juuni pärastlõunal, Novosibirski ja Habarovskisse 23. juunil. Millal kunstnik selle lõi, millal see trükiti ja kohale toimetati, kui ,,ootamatu” Suur Isamaasõda algas 22. juuni varahommikul? Minski sõjakomissariaati saabusid need plakatid aga juba 1940. a. detsembris!!! 1941.a. 22. juunil teatas Molotov raadiokõnes, et Saksamaa on neile sõja kuulutanud. Samasuguse info leiame ka Nõukogude Liidu marssal Žukovi memuaaridest. Kuid 3. juulil 1941 esineb raadiokõnes Stalin, kes on vahepeal üle saanud šokist, et Hitler teda ennetada jõudis. Ja just siit muutub kõik ,, Saksamaa tungis reeturlikult kallale rahuarmastavale N. Liidule!” Saksamaa ründas enesekaitseks ja rikkus sellega ära Stalini Euroopa vallutamise plaani. Sõja jooksul kulutas Punaarmee 427 miljonit mürsku ja suurtükimiini ning 17 miljardit padrunit. Siia on lisamata käsigranaadid, maamiinid ja lennukipommid
ülikonnas, valge särgi ja kikilipsu ning lakknahast kingades. Peale selliste tunnistuste andmist pääses Paulus võllast ja ta viidi tagasi GULAG-i laagrisse. Peale Nürnbergi protsessi korrutasid kommunistlik propaganda, kõik sõjaeksperdid ja ajaloolased- kindralid ning nende järel ka miljonid inimesed, et Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale röövellikult ja ilma sõda kuulutamata. Ja siis loevad needsamad miljonid inimesed marssal Zukovi memuaaridest: "Saksamaa valitsus kuulutas meile sõja." Zukovi memuaarid anti välja sadades keeltes. Kuid millegi pärast keegi lugejaist ei taipa, et kommunistlike agitaatorite poolt kuulutatud tõde ei lähe ots-otsaga kokku. Ka ei vaevunud läänemaailm seda "väikest viga" märkama. Nürnbergi protsessil mõisteti kaks kohtualust õigeks, kaheksa erinevateks tähtaegadeks kuni eluks ajaks vangi ning üksteist surma poomise läbi. Viimaste hulka kuulus ka Göring, kes lõpetas elu enne hukkamist
kogude süsteemi kriisi. Kõik Liidu säilitamise pooldajad, sh Gorbatšov, süüdistavad Liidu lagunda- mises kohalikku eliiti, separatiste, natsionaliste ja parteinomenklatuuri, kusjuures motiivina esitatakse mitte rahvaste vabadustahe, vaid soov pääseda riigivara jaga- mise juurde. Impeeriumi idealiseerijad jätavad enamasti rahvusküsimuse sisulise analüüsi kõrvale ja kõnelevad üksnes rahvuste enneolematust õitsengust nõukogude võimu ja sotsialismi ajal. Memuaaridest nähtub, et Balti rahvaste vabadusliikumine etendas Nõukogude Liidu lagunemisel väga tähtsat, mõnes valdkonnas koguni teerajaja rolli, kuid peamine oli siin ikkagi Venemaa enda suveräniseerumine. Mõnede Baltikumist lähemalt kirjutavate autorite tööd lausa kubisevad võltsingutest ja propaganda- valedest. Vene teaduskirjanduses on poliitilisi spekulatsioone Liidu lagunemise teemadel märksa vähem. Kuid ka vene eliidi demokraatliku tiiva suhtumises Baltikumi on toimunud nihe.
..» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor käsutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest
Narva diviisiorkestris ja teatriorkestris, suviti aga Narva-Jõesuus (Ojakäär 2000: 191). Nimetatuist vähemalt Akkord ja The Colibry Band olid ilmselt täiesti korralikud tantsuorkestrid, selliste koosseisudega olid olemas kõik võimalused trükitud orkestratsioonide mängimiseks. 92 E. Kella kiri V. Ojakäärule (2000: 187–190). Mõningaid andmeid on leida ka Lembit Lauri kirja pandud Nikolai Kultase memuaaridest, kes oli sõjaeelsel ajal seotud Narva-Jõesuuga ja sõja algul ka Narvaga (Lauri 1991: 43). Kuna Narva hävis sõja ajal suures osas, ei ole ei Narva arhiivist ega muuseumist õnnestunud leida mingeid selleteemalisi dokumente ega fotosid. Samuti pole andmeid ühegi selleaegse veel elava džäss- muusiku kohta ei Narva kultuuriosakonna spetsialistil Jaan Lindel, sealsete tantsuorkestrite ajalugu uurival
memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadlipere-kondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mi-leediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' areteerimi-sest
annaabi.ee 
