aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas väga Charles Berno, tolle aja kuulus pianist. Tema huvi muusikaliste teoste kirjutamise vastu aga tärkas Ravelil pärast tutvumist impressionismi ja tuntud helilooja Erik Satiga. Õpingute viimasel aastal sattus Ravel Prantsusmaa tuntud helilooja Gabriel Fore juurde. Tema initsiatiivil kirjutas Ravel muusikapalade tsükli tuginedes hispaania meloodiatele. Mõne aja vältel polnud Raveli looming tunnustatud. Tunnustati teda alles siis, kui tema kaitseks astusid välja suured kultuuritegijad. Selle tulemusena sai Ravel Rooma preemia ning tänus ellele sai ta sõita kolmeaastastele õpingutele Itaaliasse. Pärsat I Maailmasõda, kui Ravelit haavatakse, hakkab ta kirjutama arvukate ooperite asemel instrumentaalseid teoseid. Sellest ajast on pärit mitmed süidid ja ballet "Daphnis ja Chloé".
Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks
töötamaks avalikus teenistuses. Muusikahariduseks ja -karjääriks olid tolle aja Venemaal vähesed võimalused. Ta astus Peterburi konservatooriumi kohe, kui see avati. Seal sai ta formaalse lääneliku muusikahariduse, mis oli kaugel tolle aja vene rahvuslikust muusikast, mida esindas näiteks Võimas rühm. Tsaikovski püüdis siiski ühendada alates lapsepõlvest kogetud rahvuslikku muusikat ja õpitud põhimõtteid, mis olid iseloomulikud lääne muusika meloodiatele ja harmooniatele. Ta oli esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Sellele aitas kaasa tema tegutsemine külalisdirigendina Euroopas ja USA-s. Publiku seas oli Tsaikovski muusika alati populaarne, kriitikud aga heitsid kohati ette, et tema muusika ei ole piisavalt venelik ja pakub mujal Euroopas. 3 UUSREDAKTSIOONI KOREOGRAAF-LAVASTAJA Toomas Edur (sündinud 20. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti balletiartist
mahukam. Sümfoonia algab jõuliselt ning järgneb rahulikum kuid kiire orkestrimäng ning see muutub vaheldumisi aeglasest hoogsaks. Teose struktuur on palju keerukam ning muusikaliste kujundite hulk suurem võrreldes teiste Beethoveni sümfooniatega. Beethoveni V sümfoonia on tema teostest armastatuim ning see on sakslaste võitleva patriotismi kõrghetke aja märk. Teos algab samuti nagu Üheksas sümfoonia jõuliselt, kuid liigub edasi õrnematele ning aeglasematele meloodiatele ning siis taas muutub jõudsamaks. Teoseid saab seostada Beethoveni isiksusega ning ka tema elu on mõjutanud ta muusika kulgu. 1807.aastal kui ta peamiselt töötas V sümfooniaga pidi tema armastatu Josephine perekonna sunnil Beethoveni juurest lahkuma. 1804. aastal valmiv Kolmas sümfoonia oli algselt pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda kui ta end keisriks kuulutas, raevus Beethoven ja rebis pühendusega tiitellehe puruks.
Kuigi selles žanris ainuke teos, on see tänini üks enimesitatud ja kaunemaid reekvieme. Mozart on muusikaajaloos geeniuse võrdkuju, kelle muusikat väga imetletakse. Tema muusika on elurõõmus, meeldejäävate kaunite viisidega. Enamus tema teoseid on rõõmsas laadis, kuigi sealt ei puudu ka kurbus, aga see on vaid muusikaliseks kontrastiks. Tema muusikas puudub liigne süngus ja dramatism. Mozarti meloodiatele on omane geniaalne lihtsus, sageli nimetatakse tema muusikat ka väga graatsiliseks ja võluvaks. Ludwig van Beethoven 1770-1827 Saksa helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja . Sündis Bonnis (Saksamaa). Beethoven alustas varakult andeka pianistina. Varakult orvuks jäänud, pidi ta hakkama varakult leiba teenima, et ülejäänud pere eest hoolt kanda. Nii saigi temast juba 13-aastaselt õukonna orkestrant, mis oli väga tunnustatud ametikoht.
Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid ning keelpillirühm kaotas aga orkestris juhtpositsiooni. Impressionistid ei pidanud meloodiat muusika kõige olulisemaks komponendiks, olulist rolli mängis rahvamuusikast pärit mõjutused. Eelistati mitmesuguseid helilaade ning kindlate piirjoontega muusikaline teema võis lõpptulemusena asenduda vaid kooskõladega ja selgepiiriline muusikaline vorm kõlade märksa vabama järgnevusega. Meloodiatele oli omane staatilisus ja passiivsus, meloodia oli harmooniast lahutamatu ning puudus juhtmotiivide mõju. Impressionistlik muusika mõjub rahustavalt ning pakub naudingut, kuna kõik häiriv ja ärritav on kõrvaldatud. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega, kust elu, jõudu, ilu otsiti ja leitigi sealt.. Heliloojatest impressionistidest võin nimetada näiteks Paul Dukas, Manudel de Falla. Isaak Albeniz,
Siin võib peituda üks põhjusi, miks absoluutne kuulmine sageli (mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Muusikaliste võimete üks eripärasid võrreldes muude võimetega võrreldes on see, et nad avalduvad lapselt teatud määral juba enne sündi. Raseduse lõpukuudel on loode võimeline helidele reageerima. Tavaliselt väljendub see liigutamise kujul reaktsioonina valjudele helidele, ent uurijad on täheldanud ka erinevaid reaktsioone vastusena eri tüüpi meloodiatele. Kõigest viiepäevaste vastsündinutega tehtud katsed näitavad, et nood teevad vahet kõrgemate ja madalamate helide vahel. Absoluutse kuulmise puhul on püütud katseliselt selgeks teha, kui suur rull selle võime kujunemises on pärilikkusel ning kui suur osa elu jooksul omandatud oskusel. Väga esialgsed tulemused viitavad, et pärilikkuse osa võib muusikaliste võimete kujunemisel tegelikult olla märksa suurem, kui tavaliselt arvatakse
kaasaegse teema avamiseks tantsus. Kindel STRATEEGIA, kuidas ,muusikaga töötada, on hädavajalik. Vastasel korral töötame muusikale ALLUVALT: Kui koreograafil puudub selge nägemus muusikast (selle analüüs), võib tantsust saada teisejärguline eneseväljendamine, helilooja interpreteerimine, selle asemel, et midagi originaalset välja öelda. Jazzmuusika annab energilise baasi, kuid eeldab ka kindlat stiili, nii nagu ka pop- muusika.. Nn. Polpulaarsetele meloodiatele tantsude loomisel võib tekkida oht, et koreograafia muutub teisejärguliseks, koreograafi individuaalsus taandub järjekordse pop-liikumiste seadja staatusesse. Kui tantsu idee nõuab sellist muusikat ja väljendub selle abil, siis võib loodud töö aga õnnestuda. MUUSIKA LÕIKAMINE. Kui näiteks koreograaf peab vajalikuks muusikat lõigata, siis muusikutele ja mõnikord ka vaatajatele võib selline tükeldamine väga
annaabi.ee 
