tapmismotiivid üdini erinevad ja igal ühel on midagi varjata. Miks austatakse traditsioone? Eriti minevikus, kuid ka tänapäeval on traditsioonid au sees. Ka Melchior ja teised linna kodanikud talitasid vande kommete ja esivanemate traditsioonide järgi. Nii nagu austas Melchior oma isa, austasid dominiiklased oma reliikviaid ja mustpead oma igipõliseid kombeid. Sellele küsimusele annab hea vastuse Melchiori ütlus, et järgides oma isa õpetusi ja sama moodi talitades, peab ta teda meeles ning säilib tema mälestus. Kas raha võrdub võim? Antud teose ajastus omasid võimu vaid mõjukad ning ka jõukad mehed. Nendeks olid üldjuhul kaupmehed või mingid meistrid, samuti orduülemad ja –pealikud. Siin kohas on hea tõmmata paralleele tänapäevaga, kus rikkad omavad rohkem võimalusi ning vahel ka sõnaõigust.
.8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulmeteemalisi romaane ja lugusid. Olen lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori-lugusid ning need meeldisid mulle väga. Minu lemmik teos temalt on „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Samuti on ta kirjutanud stsenaariumid telesarjale "Süvahavva", mis oli väga põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas
rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise nimetas seda hulluseks, kuid põgusalt mainiti raamatus langetõbe täpsemalt ei ole sellest juttu; sellele polevat rohtu, ja see olevat ka põhjuseks miks kõik meessoost Wakensteded on apteekriameti juurde jäänud lootuses see kunagi leiutada).
opositsioonina transgressivse suhte iseloom meenutab pigem treppi või spiraali. 4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni lähimineviku kujundlikul analüüsil, siis ka siin on teatud nihked: Meelis Friedenthal "Mesilased" (17. sajandi lõpu Tartu), Tiit Aleksejev "Palveränd" (ristisõdade triloogia 1. osa) või nt Indrek Hargla "Palveränd uude maailma" (alternatiivajalugu)/ Melchiori-sari (keskaja Tallinnasse paigutatud kriminaalromaanid). 5. Viimaste aastate jooksul on endast jõuliselt märku andnud eestivene kirjandus, mida väga operatiivselt kohe eesti keelde tõlgitakse. See on senisest hoopis erinev vaade vene kogukonnale tegemistele. Seda on nimetet ka kaht kultuuri sünteesivaks piirikirjanduseks (Igor Kotjuh) või rahvusüleseks kirjanduseks (Andrei Ivanov "Minu Taani onuke.
elemente. Mitu tema teost kuulubalternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomilistekelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. 2014. aasta sügiseks oli sarjas ilmunud viis romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "Alpimaja" ja "Süvahavva"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral Andrus Veerpalu dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna- Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.
imede võimalikkus) Kõrgfantaasia ehk eepiline ulme on mitmekihiline ja mahukas fantaasia, mis sisaldab palju erinevaid nüansse, mütoloogiat, olevusi, maagiat, geograafilisi detaile ja ajalugu. John Ronald Reuen Tolkien „Sõrmuste isand“ George R.R. Martin „Troonide mäng“ Terry Prachetti n-ö Kettamaailma raamatud J. K. Rowling „Harry Potter“ Eesti kirjanduses viljeleb kõrgfantaasiat Indrek Hargla „Apteeker Melchiori“ sari Postapokalüptika ehk teadusulme inimkonna lõppemisest, mis tekkis pärast II ms ja käsitleb planeet Maa ressursside lõppemist ja tekkivaid probleeme, UFOde pealetung Cormac McCarthy „Ei ole maad vanadele meestele“ ja „Tee“ Uus sajand, vanad probleemid: Riikidevahelised suhted Kliimasoojenemine Õhu saastumine, elukeskkonna saastumine Vaesus, majanduskriisid Rassism
teise otsa romaan. Reaalsus ja muinasjutt saavad kokku. Maagilise realismi kaudu avamine, kuidas realism ja maagilisus kokku saavad. 2007 Rändaja õnn novellikogu. Konsentreeritult tuleb Heinsaar välja. Indrek Hargla seotud zanrikirjandusega, alustas ulmekirjanikuna, hiljem hakkas kirjutama ulmekirjanduse varianti, mis tegeleb minevikuga: alternatiivne ajalugu. 20052009 Frenchi ja Koulu sari sekkumine minevikku, koomiline mäng. 2010 jj Apteeker Melchiori sari suur menu. Detektiivkirjanduse tõus. Draamakirjanduse uus tõus: Jaan Tätte, Urmas Vadi (2014 Kus sa oled, Juhan Liiv?). Urmas Vadi proosa. Neverland ja 2012 Tagasi Eestisse Luule kaks suunda: Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s. 1973) keelekeskne eksperimentaalne, kuid samas lõbus eksperimentaalne luulelaad. Kasutab õ asemel y-tähte. 1999 Meeleolu; 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi ja 2015 Äädikkärbsed. Erakkonna autorid olid sajandivahetusel ka:
Teatud juhtudel on neist katkestustest keelatud rääkida või raske rääkida. Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel). (poliitiline) iha ajaloolise realismi järele, tõe ja mälu vahekordade uurimine, st eetilise hoiaku rõhutamist. Ajaloo juurest jõutakse aja ja koha kategooria uuringuteni (nt Madis Kõiv).
annaabi.ee 
