Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var
ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var
8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia 15 16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu 16 17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits
Tume aroonia ´Aronia melanocarpa´ Eestis levinud põõsa süstemmatikas pole täit selgust, ilmselt on tegemist tumeda aroonia(mittesöödavad viljad) ja punase aroonia (A.arbulifolia) hübriididega, praeguse teadusliku nimetusega A.x prunifolia, meil on juurdunud eestikeelse nimetusena must aroonia.Arvatav sünonüüm on Venemaal ja Soomes ning teistes Põhjamaades kasutatav A. mitchurinii Mitsurini aroonia. Tume aroonia pärineb Põhja-Ameerika idapiirkonnast. Aroonia nimi tuleneb Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud tuhkpihlaka kreekakeelsest nimest aria, mille viljad on pisut sarnased musta arooniaga.Aroonia kultuuristati viljapõõsana 20. sajandi keskel Siberis. Vaatamata suhteliselt lühikesele ajaloole, on tume aroonia Eestis marjakultuurina elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Venemaal pööras aroonia perekonnale, kui puuviljandustaimele esimesena tähelepanu I.Mitsurin.Ta tellis 1900.a saksamaalt tumeda aroonia istikuid ning kasuta...
moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas. Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid.
allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või äraspidimunajas, peensaagja servaga. Pealt läikiv tumeroheline, alt hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari Sirge või südaja alusega,
- lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased
olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas, roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba) Malus domestica aedõunapuu Sorbus intermedia pooppuu(sulghõlmine leht, lihtlehed, karvased, munajasovaalse kujuga) Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on
altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed.
kolme) pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranzikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. · Kikkapuude kõva hästi töödeldavat ja poleeritavat puitu kasutatakse nikerdustöödel. Suve lõpul ja sügisel lehtede ilusa punase värvuse ning silmapaistvate roosakaspunaste kuparde tõttu kasvatatakse mitmeid k-d. ilupõõsastena haljastuses. Taluvad hästi pügamist 39. Must aroonia (Aronia melanocarpa var. grandifolia) ja harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Aronia melanocarpa var. grandifolia - Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Kõrgus 2...3 m. Meil on haljastuses musta arooniat kasutatud seni vabakujuliste hekkidena, üksikpõõsastena või grupiti, samuti on istutatud marjatoodanguks istandikke. Kuivust ja linnatingimusi taluv, päikesepaistet armastav kiirekasvuline ja ilus liik. · Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt
asetsevad õisikutes või üksikult. Vili on roosa või punane, nelja pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranžikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. Puit kollakas kuni valge, keskmise raskusega. 175 liiki (harilik). Levinud Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Puitu kasutatakse nikerdustöödel. Taimi sügisese punase lehevärvi ja roosakaspunaste kuparde tõttu ka haljastuses. 39. Must aroonia ja harilik viirpuu Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud. Keedised, mahlad, veinid.
annaabi.ee 
