BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
annaabi.ee 
