· IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb Simple Mail Transfer Protocol (SMTP). Erinevus võrreldes POP3-ga · POP3 puhul laetakse kirjad e-posti klienti alla · seejärel e-posti klient need kustutab serverist · IMAP jätab kirjad serverisse alles · kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad o otstarbekas ühise postkasti kasutamise korral · IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kasutada (meiliserverisse sisselogida). · POP3 protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti korraga. IMAP protokoll on kokkuvõttes suuremate võimalustega ja täiuslikum kui POP protokoll. Tänan tähelepanu eest! :)
t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse
kustutab need serverist. IMAP aga jätab kirjad serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad ehk kirjad hoitakse serveri ja kasutaja vahel sünkroniseerituna. See on otstarbekas ka ühise postkasti kasutamise korral. Saadetavad kirjad salvestatakse ka serveri "Sent" kataloogi. IMAP 'i kasutamisel on oluline erinevus POP protokollist veel see, et IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti siseneda (meiliserverisse sisse logida). POP protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti kohta korraga. 12) Mida saab teha RDP teenuse abil? Remote Desktop (RDP) ehk kaugtöölaud ühendab kaks arvutit lokaalvõrgu või interneti kaudu, võimaldades kasutada graafilist kasutajaliidest. Remote Desktop ühendusega kuvatakse kasutajale kaugarvuti töölaud. Kasutajal on juurdepääs kõigile kaugarvuti programmidele ja failidele. Hea on asja juures see, et hoolimata võimalikust
t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi,lähte teenuspordi järgi,sihtaadressi järgi,sihtteenuse pordi järgi,internetti pöörduva rakenduse järgi. Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse
E-post on Interneti enamkasutatav teenus. See on igatpidi mugavam harilikust postist. E-post on sadu kordi kiirem, ei vaja marki, ümbrikku ega postkasti ja sellele vastatakse tavaliselt kiiremini. Meiliprogramm võimaldab automaatselt vastata aadressil, kust sõnum tuli. Vastuse sisuks pakutakse ette kogu saabunud sõnum. Sellest võid vajalikud osad alles jätta, et neile vastata, ebavajalikud aga kustutada. E-posti sõnum (meil) läkitatakse sinu arvutist teenusepakkuja või arvutivõrgu meiliserverisse, kust see automaatselt vajalikule aadressile suunatakse. Sulle saabuvad sõnumid tulevad teenusepakkuja või arvutivõrgu meiliserverisse. Dial-Up ühenduse korral tuleb nende lugemiseks käivitada Outlook Express. Saabunud sõnumid loetakse automaatselt või pärast vastavat korraldust. Outlook Expressi akna avab stardimenüü samanimeline korraldus, klõps kiirkäivitusriba ikoonil või korraldus Read Mail brauseriakna nupuga Mail avanevast rippmenüüst. Aknas on neli paani
vastuvõtjale saata. 2)User agent saadab kirja saatja meili serverisse, kus see pannakse järjekorda (message queue). 3)Saatja (kliendi) poolne SMTP meili server näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast 10 ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content-Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida.
SMTP on push tüüpi protokoll. Tüüpiline kirja teekond: 1)Saatja koostab user agentis kirja ja annab sellele käsu kiri vastuvõtjale saata. 2)User agent saadab kirja saatja meili serverisse, kus see pannakse järjekorda (message queue). 3)Saatja (kliendi) poolne SMTP meili server näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content- Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida
1) Kasutaja1 koostab user agentis kirja ja annab sellele käsu kiri Kasutaja2’le saata ([email protected]). 2) User agent saadab kirja Kasutaja1 meili serverisse, kus see pannakse järjekorda (message queue). 3) kliendipoolne SMTP meiliserver näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse Kasutaja2 poolse SMTP serveri-ga. 4) Pärast ühenduse loomist (handshakingut) saadab Kasutaja1 meiliserver kirja vastuvõtja meiliserverisse üle TCP ühenduse. 5) Kasutaja2 meiliserver paneb kirja Kasutaja2 postkasti. 6) Kasutaja2 kasutab oma user agenti, et sõnum avada. SMTP on Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks.
pildid, videod, lingid, HTML-formattitud teksti (kuigi sa võid käsitsi tavakirja ka HTML lehena kirjutada). Meilisüsteem koosneb kolmest põhi osast: kasutajaliidesed (?user agents), meili serverid ja SMTP (Simple mail transfer protocol). Kasutajaliidesed - lasevad meil lugeda, vastata, edasi saata, salvestada ja koostada sõnumeid nt Microsoft Outlook, Apple Mail. Kui Alice on kasutajaliideses oma kirja ilusti valmis kirjutanud, saadab kasutajaliides tema kirja meiliserverisse. Meiliserverid - kus on edastamiseks mõeldud kirjad. Kui Alice vajutab ‘Saada’, siis kiri edastatakse tema väljaminevate sõnumite järjekorda. Kui Bob tahab seda sõnumit lugeda, siis tema mailbox korjab Bobi meiliserveri inobxist selle. Igal vastuvõtjal on meiliserveris ka mailbox. Mailbox vastutab ja säilitab talle saadetud sõnumid. Seega üldine teekond on: Saatja kasutajaliides - Saatja meiliserver - Saaja meiliserver - Saaja mailbox.
Kui kasutaja kirjutab kirja oma meiliprogrammis ja saadab kirja teele, siis kasutaja arvuti suhtleb kohaliku meiliserveriga ja kohalikus meiliserveris pannakse kiri väljuvate kirjade järjekorda. Järgnevalt kohalik meiliserver loob ühenduse teise meiliserveriga ja saadab selle kirja minema. Seejärel jõuab kiri teise kasutaja kohalikku serverisse ootama. Kui teine kasutaja oma meiliprogrammi tööle paneb, siis selle kasutaja meiliserver pöördub kohalikku meiliserverisse ning siis loetakse kõik teisele kasutajale mõeldud kirjad ja saadetakse teise kasutaja arvutisse. Meiliaadressil on olemas subjekti nimi ja domeeni nimi. E-post kasutab TCP protokolli, et tagada töökindel andmeedastus. Kõigepealt luuakse serveriga ühendus, siis saadetakse kirjad ära ja lõpuks pannakse ühendus kinni. Kuna meilindus on üks esimesi protokolle, siis originaalis kasutatakse suhtlemisel 7-bitist ASCII koodi ja mingit krüpteerimist vaikimisi ei kasutata
annaabi.ee 
