.........................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi.....6 Viidatud allikad...........................................................................................................................7
Sa peaksid arvuti ümberlaadimist tegama. Sa saad valida seda et millist liiki "virtuaalset" riistvara saab igas sellises operatsioonisüsteemis kasutada ja Sa võid oma virtuaalmasinasse installeerida isegi mingi vana opsüsteemi (näiteks DOS või OS/2) isegi siis kui Sinu reaalse kompuutri riistvara ei toeta enam antud opsüsteeme. 2) Tarkvara on lihtsam installeerida. Tarkvaratootjad võivad mingi tarkvara terve konfiguratsiooni (näiteks meiliserveri) installeerida hoopis VirtualBox'i mitte aga host süsteemi - VirtualBox'i variant märksa lihtsam moodus ja ka mitte nii tüütu. 3) Testimine ja probleemide korral süsteemi taastamine. Kui Sa oled virtuaalmasina juba installeerinud, siis on ta ise kui ka tema virtuaalne kõvaketas kui mingi "konteiner", mille võib meelevaldselt "külmutada", "üles äratada", kopeerida, arhiveerida ja host süsteemide vahel transportida.
2)BOOT- Arvuti või süsteemi käivitamiseks vajalikud failid, arvuti käivitamisel saab OP süsteem sellest kataloogist vajaliku info. 3)DEV- Selles kataloogis on failid, mis on vajalikud arvuti riistvara kirjeldamiseks, alates meaplaadil olevatest ühenduspunktidest, ning lõpetates neisse ühendatud seadmetega(võrgukaart, kõvakettad jne) 4)ETC-Seal hoitakse süsteemseid konfiguratsiooni faile, nt on meiliserveri konfiguratsiooni failid seal. 5)HOME- Seal hoitakse arvuti kasutajate faile ja dokumente, samuti kasutaja rakendustega seeotud konfiguratsiooni faile. 6)LIB- Seal hoitakse erinevate protsesside staatilisi ühisosasid,seal kaustas olevate failide eesmärk on säästa protsessori ja mälu kasutust, nt kui migni rakendus käivitada, loetakse esmane info sellesse kausta. 7) MNT- Seal kataloogis on alam kataloogid, mis sisaldavad endas erinevaid meediaid
allalaadimine ja paigaldamine. Pärast seda sai lubada, et operatsioonisüsteem saadab korra nädalas arendajatele informatsiooni, et need saaksid seda paremaks teha. Kuna ma esialgu ei kavatse Debianikasutajaks hakata, siis ei hakanud asjatult lubama. Järgmises aknas oli kasutajal võimalus ise mitmesugust lisatarkvara valida. Siit valisin graafilise kasutajaliidese ja vaikimisi märgitud sdandartsed süsteemi utiliidid. Veel oleks võinud valida veebiserveri, printimisserveri, DNS-serveri, meiliserveri, SQL-andmebaasi ja SSH-serveri. Nüüd läks umbes pool tundi laadimise ja paigaldamise peale. Selle käigus sai valida klaviatuurikeeleks eesti keele. Järgnevalt küsiti luba suure universaalse alglaadija (GRUB) paigaldamiseks ja see luba sai ka antud. Siis ilmus teade, et paigaldamine on lõppenud ja installeerimisplaat tuleks eemaldada, muidu hakkaks installeerimine uuesti pihta. Kasutamine Esimesel sisselogimisel jättis Debian mulle väga hea mulje. Mitmed esmavajalikud
Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil
Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi,lähte teenuspordi järgi,sihtaadressi järgi,sihtteenuse pordi järgi,internetti pöörduva rakenduse järgi. Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil
12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, 7 mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks - pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik
SMTP (Simple mail transfer protocol). Kasutajaliidesed - lasevad meil lugeda, vastata, edasi saata, salvestada ja koostada sõnumeid nt Microsoft Outlook, Apple Mail. Kui Alice on kasutajaliideses oma kirja ilusti valmis kirjutanud, saadab kasutajaliides tema kirja meiliserverisse. Meiliserverid - kus on edastamiseks mõeldud kirjad. Kui Alice vajutab ‘Saada’, siis kiri edastatakse tema väljaminevate sõnumite järjekorda. Kui Bob tahab seda sõnumit lugeda, siis tema mailbox korjab Bobi meiliserveri inobxist selle. Igal vastuvõtjal on meiliserveris ka mailbox. Mailbox vastutab ja säilitab talle saadetud sõnumid. Seega üldine teekond on: Saatja kasutajaliides - Saatja meiliserver - Saaja meiliserver - Saaja mailbox. Kui Bob tahab oma mailboxi kirjadele ligi pääseda, siis tema meili server teeb kõigepealt Bobi autentimise (kasutajanime ja parooliga). Alice server peab ka tegelema Bobi serveri fuckupidega. Nt - Kui ei õnnestu kirja edastada,
15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME).
331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks – pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME)
annaabi.ee 
