* närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud -> neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ...
kesknärvisüsteem vatsamotoorika intensiivsust. Mäletsejaliste söödatarbimine sõltub suurel määral vatsamotoorika intensiivsusest s.t. mida rohkem söödamassi kaksteistsõrmikusse edasi läheb, seda lühem on söödaosakeste vatsas viibimise aeg ning seda rohkem on loomal võimalik ratsiooni süüa. Eesmao täitumisest söödamassiga signaliseerivad kesknärvisüsteemile (KNS) vatsaepiteelis paiknevad mehhaanoretseptorid. Kui vats on söödamassiga mingi piirini täitunud, saab KNS retseptoritelt signaali ning loom lõpetab söömise. Kui vats tühjeneb hakkab loom jälle sööma. Vatsamotoorika intensiivsust mõjutavad peale söödamassi füüsikaliste omaduste ka selle keemilised omadused, eeskätt mikrobiaalsel sünteesil tekkivate lenduvate rasvhapete hulk ja molaarne suhe. Paljude katsete tulemusena on jõutud järeldusele, et kõrge lenduvate
eriti tundlik vibratsioonile, kohad kõõlusteks; aga ka survele reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele Sissejuhatus psühholoogiasse 33 Sissejuhatus psühholoogiasse 34 Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure- ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu
dünaamilised:liigutus) Meissneri kehakesed karvadeta nahas,eriti tundlik puudutusele. Pacini kehakesed Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele Kõõlusorganid Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur,
lihaseasend ja dünaamilised: liigutus); Pacini kehakesed: erinevates kehaosades: nahas, kelmedes, näärmetes, eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele; kõõlusorganid: skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks, reageerib lihaste kokkutõmbele või venitusele. Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud à neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu
dünaamilised: liigutus) 73 Pacini kehakesed Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele Kõõlusorganid Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele 74 Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: 75 Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-deltaÕhuke 5-30 Temperatuur, terav valu
soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus. Parasümpaatilise NS mõjulseedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb, seedenõresid tekib rohkem. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna-ja nimmeosast. Sümpaatilise NS mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Soolenärvisüsteemi kemo-ja mehhaanoretseptorid on ühenduses närvipõimikutega, mis paiknevad sooleseinas limaskesta all ning piki-ja ringlihaskihi vahel.Nende esmaseks funktsiooniks on reguleerida ja moduleerida peristaltikat ning näärmerakkude sekretoorset aktiivsust. Neurotransmitteriks on atsetüülkoliin, serotoniin, ATP, substants P, somatostatiin, VIP (vasoaktiivne intestinaalne peptiid) jt. Seedeelundite talitlusega on tihedalt seotud ka toitekäitumine , janu-, nälja- ja küllastustunde tekkimine.
annaabi.ee 
