Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 71 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed m1 = 1000 N*m m2 = 1200 N*m m3 = 800 N*m a = 60 cm = 0.6 m b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4 8,1 * 1010 * ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKA TEADUSKOND Materjalitehnika instituut Materjalitehnika MTM0070 Materjalitehnika TUGEVUS- SITKUSNÄITAJAD Praktikum nr 3. Juhendaja: dotsent Mart Saarna Tallinn TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindal...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 80 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed a = 0,01 mm F = 50 kN T = 10 K At = 5 cm2 Av = 10 cm2 l = 19 cm Et = 2,1 * 105 MPa Ev = 1,1 * 105 MPa 1 t = 1,2 *10 - 5 K joonpaisumistegurid -5 1 v = 1,7 *10 K Pilu sulgumise kontroll F *l 50000 * 0,19 l = l III = = 0,86 mm > a = 0,01 mm E v Av 1,1 * 1011 * 10 -4 Järelikult jõu rakendamisel pilu sulgub. Reaktsioonijõudude leidmine ja epüüride koostamine I võrrand: Fy = 0 F - R A - RB = 0 Deformatsioonide ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 82 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed l=6m k = 0,6 F = 60 kN p = 40 kN*m Staatika võrrandid F x = 0 R Bx = 0 F y = 0 R A - p * k * l + RB = 0 k *l M B = 0 - RA *l + p * k *l * 2 +MB =0 3 tundmatut ja kaks võrrandit annavad staatikaga määramatu süsteemi, tuleb kasutada deformatsioonide sobivusvõrrandit. Deformatsioonide sobivusvõrrand l A = l B = 0 Võtan lahendamiseks võrrandi l A = 0 . Eemaldan mõtteliselt liigendi A ja lahendan Moore'i meetodiga. 11 * x1 + 1 p = 0, ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 62 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed P = 30 kW 10 = 270° 20 = 0 D1 = 30 cm D2 = 50 cm a = 30 cm n = 1000 min-1 F = 2f Jõudude leidmine P 3000 T= = = 286,5 Nm 104,7 2n 2 * 1000 rad = = = 104,7 60 60 s D D D T = ( F - f ) = (2 f - f ) = f 2 2 2 2T f1 = = 1910 N D1 2T f2 = = 1146 N D2 R1 = f 1 + F1 = 5730 N = R1 y R1x = 0 R2 = f 2 + F2 = 3438 N = R2 x R2 x = 0 Momentide leidmine M By =0 R Ay * 4a + R1 y * 3a = ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanika Teaduskond Õpperühm: TI-11b Üliõpilane: Andrus Rähni Janis Mäehunt Egle Kõvask Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2003 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1)Suur silinder Tähised r h V m D Mõõtmed,arvutuse 12,5 35,4 17368,125mm3 154,620g 8,9*10-3kg/m3 d V = r2 h m 154,62 10 -3 kg kg D= = = 8898,0022 3 8,9 10 -3 3 V 12,5 35,4 10 2 -9 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest. 2)Ketas auguga Tähised r1,r2 h V m D M...
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca. 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE ( joonis 1 ). Eeltakisti piirab voolu ...
Tallinna tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Kodutöö aines Komposiitmaterjalid .................. ............ Tallinn 2008 Kodutöö 1 1.Arvutage maksimaalne võimalik teoreetiline maht Q. Ringi raadius- r Keskmise ristküliku serv- 2r Suure ristküliku serv- a Leiame suure ruudu pindala: a = 16r 2 S km = a 2 = ( 16r 2 ) 2 = 16r 2 Leiame armatuuri pindala: S ruut = 2r × 2r = 4r 2 S ring = 2 r 2 S A = 4r 2 + 2 r 2 S A 4r 2 + 2 r 2 Arvutame maksimaalse võimaliku teoreetilise mahu Q = = = 0,64 S km 16r 2 2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%) Mahuga Q=0,64 on R/r= ~0 0,5 ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 76 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 10 kN p = 1,47 kN/m l=8m b = 6,8 m c = 2,0 m I - N° 30 I = 7080 cm4 E = 2,1 * 105 MPa Lahendamine universaalvõrrandiga Epüüride koostamine M A =0 - p * b * (l - b ) + RC * l + F * (l + c) = 0 2 p * b * (l - b ) - F (l + c) 1,47 * 10 3 * 6,8 * (8 - 3,4) - 10 *10 3 (8 + 2) Rc = 2 = = -6,75 kN l 8 M C =0 p * b * b - RA * l + F * c = 0 2 - p * b * b + F * c - 1,47 * 10 3 * 6,8 * 3,4 + 10 * 10 3 *...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Teaduskond: Mehaanika Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: M. Laurits Tallinn 2012 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDA LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus: Astmeline Võll Praktilise töö nr: LAB001 Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 89 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 10 kN a = 30 cm b = 40 cm c = 50 cm Teljesihiliste jõukomponentide leidmine c 50 tg = = = 51,34° b 40 = 90° - = 38,66° Fy = F * cos = 10 * cos 51,34° = 6,25 kN Fz = F * cos = 10 * cos 38,66° = 7,81 kN Epüüride koostamine Fy * a = 1,88 kNm Fz * a = 2,34 kNm Fx * b = 3,12 kNm Fy * c = 3,13 kNm Varda a ristlõike mõõtmete arvutus 1. Varras a Ristlõikeks on ristkülik h=2b Teooriast on teada valemid: eqIII = 2 + 4 2 ja M = W Märgin punktid, milledes võib olla maksimaalne pinge ning arvutan pinge nendes punktides. Punkt A My ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Amorfset faasi polümeerides iseloomustab kaugkorrastatuse puudumine. See tähendab, et makromolekulide ruumilises paiknemises puudub regulaarsus, orientatsioon või ahelaosade konstantne vahekaugus. Korrastatuse puudumise tõttu ei hajuta ainult amorfsest faasist koosnevad polümeerid nähtavat valgust (lainepikkus 0,4 0,7 m) ja seetõttu on need materjalid tavaliselt läbipaistvad ja kirkad. Kuna nii sulanud (amorfsete) kui ka tahkestunud (amorfsete) makromolekulide struktuur on sarnane, siis nimetatakse amorfset faa...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KIUDTUGEVDATUD KOMPOSIITMATERJALID REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid I Juhendaja: D. Arensburger Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI- 21 Tallinn 2009 MATERJALI OMADUSED SURVEL Õhukeste komposiitlaminaatide survetaluvuse omadusi on suhteliselt raske mõõta tänu proovidetaili külgpidisele rabedusele. On proovitud mitmeid testimismeetodeid ja mitmeid proovidetaili kujusid, et vältida esilekerkivat probleemi. Siinkohal kirjeldaks neist meetoditest kolme. Celanese test: see test on võetud kui standartne surve test ja seda on detailselt kirjeldatud ASTM D3410-87 standardis. Testi põhimõte seisnes sellest et võetakse sirge proovidetail, mille otsetesse kinnitatakse labad. Seejärel asetatakse see koonilise kujuga silindri sisse, mis omakorda sobitatakse täpselt teise vormi sisse mille siseserv...
Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silind...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus.....................................
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
annaabi.ee 
