umbes 17 minutit. KASUTUS MEDITSIINIS ● Antiprootonitel on potentsiaali ravida teatud tüüpi vähki. KÜTUSENA ● Suurema tiheduse tõttu oleks antiainet kütusena kasutatavatel kosmoseaparaadil kordi suurem tõukevõime kui tavalistel kosmoseaparaatidel. KASUTUS RELVANA ● Külma sõja ajal toetas USA lennuvägi antiaine kasutamist tuumarelvade aktiveerijana. ● 1 kg antiaine annihilatsioonil vabaneks 1,8 x1017 J energiat ehk umbes 43 megatonni TNT jagu - suurim detoneeritud pomm on 50-58 megatonnine “Царь-бомба" Царь-бомба “tuumaseen”, mis ulatus pildi tegemise hetkel 56 km kõrgusele. Pilt ise on tehtud 160 km kauguselt. KASUTATUD KIRJANDUS ● http://www.crystalinks.com/matter_antimatter.jpg ● http://www.futuretimeline.net/blog/images/290.jpg ● http://scienceblogs.com/startswithabang/files/2010/11/idrogeno-anti.gif ● http://en.wikipedia.org/wiki/Antimatter
Kõige energiarikkam plahvatuslikud pursked Päikese väliskihtides tekitavad tugevalt magnetiseeritud päikeseplekkides või nende lähedal. Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev energia võib küündida 20 miljoni tuumapommi samaaegse plahvatuse kogu energiani, millest igaüks eraldi vastaks 100 megatonni trotüüli ekvivalendile. Kuna samanimelised elektilaengud tõukuvad, siis tihedam ja kiirem päikesetuul takistab kosmiliste kiirte jõudmist Maa magnetosfääri ja atmosfääri alumistesse kihtidesse. Peale galaktiliste kosmiliste kiirte eemaletõrjumise mõjutavad Päikeselt saabuvad prootonid ja heeliumi aatomite tuumad ka ise Maa magnetosfääri ja atmosfääri. Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest
Neist 1-2 megatonnise lõhkejõuga Mk-15 kaalus vaid 3.45 tonni ja kümne megatonnise lõhkejõuga Mk-21 siiski 7.95 tonni. Neid sai juba vedada ka peatselt jutuks tulevate reaktiivpommitajatega B-47 ja B-52. 3 Aastail 1957 ja 1958 sai USA-s valmis veel kolm erinevat vesinikupommi, milliste lõhkemehhanisme sai kasutada ka tiibrakettides, millest raskem oli kolme tonnine Mk-39 mille lõhkejõud oli neli megatonni. Lennukipommina läks Mk-39 ameeriklaste esimese ülehelikiiruselise strateegilise pommitaja B-58 relvastusse. 4 2. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG NSV LIIDUS Nõukogude Liit sai teiseks tuumariigiks 1949. aastal. Venelaste esimene tuumapomm oli plutooniumpomm, sisuliselt ameeriklaste ,,Fat Man'i" koopia. Kõik vajalikud projekteerimismaterjalid olid USA-st. Vene vesinikupommiprojekti eestvedajaks sai Andrei Sahharov
Järgnevatel aastatel tegid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia mitmeid tuumarelvakatseid. 1954. aastal soovis India peaminister Jawaharlal Nehru India tuumarelvade katsetuse lõppemist. See oli esimene suurem üleskutse keelata tuumarelvade katsetamine. Tuumarelva katseid tegid veel Prantsusmaa 1960. Aastal, Hiina 1964. Aastal ning Nõukogude Liit. Nõukogude Liit lõhkas ajaloo kõige võimsama vesinikupommi Tsaar-Pomm 30. oktoobril 1961, mille hävitusjõud oli 58 megatonni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõudis 1995. aastal kohest keeldu tuumakatsetustele ja soovis tuumarelvastuse desarmeerimist. Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga on kokku liitunud 190 riigi, kaasarvatud viis tuumariiki, 5 KOKKUVÕTE Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol
,,Eesti rannikuala koosneb ürgorgudest, millest suurem osa on sügavamad kui sada meetrit. Üle nende gaasitoru ehitamine oleks märksa raskem kui Soome poolsele graniitpinnasele," selgitas Lippmaa. Gaasitoru kujutaks tema sõnul suurt keskkonnaohtu just nimelt vee all, sest seal pole torul vahesiibreid ja kui see peaks lõhkema, jookseks vähemalt pool toru tühjaks. See omakorda aga tekitaks plahvatuse, mille lõhkejõud on üle ühe megatonni ehk umbes kümne suurema tuumarelva jõuga. ,,Maapealsete torudega sellist ohtu ei tekiks, sest neil on vahesiibrid, mis takistavad kogu toru tühjaksjooksmist," märkis Lippmaa. Lippmaa viitas välisminister Urmas Paeti sõnadele, et Eestis pole gaasijuhtme ehitamise suhtes kunagi erimeelsusi olnud ja riik ei lase seda iialgi Eesti majandusvetesse ehitada. [http://www.arileht.ee/artikkel/400779?lk_id=831] (25.11.2007)
Kell 11.30 läks pomm teele, õhus viibis see 3 minutit ja 8 sekundit. Järgmisel hetkel oli kogu Novaja Zemlja saared, Barentsi ja Kara meri valgustatud tulekeraga, mis tõusis 40-45 kilomeetri kõrgusele pilveks ja jätkas veel teed 60-65 kilomeetrit. Tuumaseene ülemine ots paisus 90-95 kilomeetri laiuseks ja seene jala läbimõõt oli 26-28 kilomeetrit. (Õun, 2008, lk 68) Izdelie plahvatus toimus 4.2 kilomeetri kõrgusel merepinna kohal. Plahvatuse võimsuseks hinnati 50 megatonni(Laugen, 2011). Seda oli näha ka mitmesaja kilomeetri kaugusele. Kogu põhjapoolkeral ja Nõukogude liidu sisemaal sadas radioaktiivseid sademeid. (Laugen, 2012) Joonis 1. Maailma võimsama vesinikupommi Izdelie 202 makett Tähesõdade programm 23. märtsil 1938 kuulutas USA tolleaegne president Ronald Reagan oma kõnes välja programmi, mille nimi on Strategic Defence Initiative (Strateegilise kaitse algatus)- lühemalt SDI
2011. aastal 61,2% elektrienergiast saadi hüdroelektrijaamadest ja 38,8% fossiilkütustest. Gruusias on töös 23 hüdrolektrijaama, 2 tükki on hetkel ehitamisel. Hüdroelektrijaamad on paisatud üle riigi laiali, mägedest saavad alguse hüdroenergia rikkad mägijõed.Tuumaenergiat ei kasutata üldse, samuti ei kasutata ka taastuvaid energiaressursse. Kokku oli paigaldatud elektrigeneraatorite võimsus 2011. aastal 4,35 mlj kW.2012. aastal paisati õhku 6,258 mljMt (megatonni = 1 000 000 tonni) CO-te. Päikeseenergiat saab Gruusia aastas 154 072 843 MWh ja kivisöereserve oli 2008. aastal 221,56 mlj lühikest tonni (= 221,56*907 184 704 kg). Gruusial on palju energiareserve, mida ei kasutata, potentsiaalne toodang inimese kohta on 7,27 MWh. Gruusias toodetakse toornaftat, 2011. aastal toodeti päevas keskmisel 1000 barrelit ning 2014. aasta seisuga on Gruusias toornafta reserve veel 35 miljoni barreli jagu. Gruusia
Eesti arvestab emissioone ja süsiniku sidumist, mis tuleneb metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest. Vaatamata metsamaa pindala mõningasele vähenemisele Eestis sellel sajandil, ületab süsiniku sidumine Kyoto Protokolli arvestuses praeguste hinnangute järgi emissioone 23 kordselt. Kyoto kohustusperioodiks 20082012 Eestile lubatud heitkogus kokku ehk saastekvoot on kinnitatud konventsiooni sekretariaadi poolt 196,06 megatonni CO2 ekvivalenti. Baasaastaga 1990 võrreldes on Eesti täna palju väiksem saastaja, mistõttu võetud kohustust vähendada KHG heitkoguseid 8% võrra, pole olnud just raske täita. Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil KHG heitkoguste kauplemise turul
maailma füüsikute survel asus USA looma tuumapommi, mida 1945. a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu
maailma füüsikute survel asus USA looma tuumapommi, mida 1945. a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu
annaabi.ee 
