Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana
Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige
Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel Reserva ehk premium rummid Üldjuhul karamelli ei lisata
Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED TAIMEDE KOHASTUMUSED Taime lehed: puuduvad, imepisikesd või nende asemel hoopis astlad, mis ühtlasi kaitsevad januste loomade eest Taimed kaotud vahakihiga, mis vähendab aurumist ja peegeldab päikesekiirgust Lihakad varred sisaldavad vett, mida taimed kasutavad kõige kuivemal ajal Juurestik on laiuv või sügavale ulatuv LOOMASTIK
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates
vaid hoopis millekski suuremaks. Ma ei saanud aru, millega on tegu, kuid kaevasin siiski aina edasi ja edasi ning mulle tundus justkui lõppu ei tulekski. Vahepeal näis, nagu tundmatu eseme pikkus oleks veninud lausa valgus kilomeetriteni. Muudkui kaevasin ning kaevasin, labidat aina sügavamale lükates, lootusraas kustumas. Äkitselt avastasin, et olen kaevetöödega lõpule jõudnud ning otsustasin "kuju" ära mõõta. Lähemal vaatlusel osutus see "kuju" umbes 150- meetriseks kraanataoliseks masinaks. Kuid siiski tundus see mulle võimatu, kuna minu nägemuse kohaselt pärines see väga vanast ajast. Ma uurisin seda väga põhjalikult ning märkasin üht tuhmunud detaili selle moodustise alumises nurgas oli kirjutatud midagi Egiptuse piltkirjas. Juhuslikult oli mul kaasas piltkirja käsiraamat, seega ma sain kohe järgi vaadata tolle kirja tähenduse. Minu üllatuseks oli seal kirjas vaarao Cheopsi nimi. Ma ei tahtnud uskuda, et keegi
Emu austraalias suurim lennuvõimetu lind, Koaala magab kuni 20 tundi ööpäevas, sööb vaid eukalüpti leht , armastatuim aurtraalias Aafrika elevant tal on suurmed kõrvad kui tavalisel elevandil , jahutab nendega, , suurim loom Velkviitsia ta võib elada mitmesaja aastaseks.kasvatab kogu elu kahte lehte mis alt narmenevad ja surevad.A Tääkiilia kasvab kuni 15 m kõrguseks. Ameerika suuresarveline piimalill ta võib kasvada 2 meetriseks ja ta meenutab kaktust, haruline.aafrika kõrbe kivikäks kohatud ka eestis. karakal - peamiselt öölloom ,kaslane kesk aasia kõrbeiguaan -
Jooksmisel tuleks tähelepanu pöörata, et see oleks tehtud kontrollitud keskonnas. Sportlasele tuleb selgeks teha, et kontrollitud keskonnas treening võtab ära võimaluse treeningu käigus lihast uuesti kahjustada kui näiteks tuleb tahtmine kaaslasega võidu joosta või alt poolt palli püüda. Joosta tuleb selleks ettenähtud pinnasel, mitte kõval pinnasel nagu seda on asfalt. Alustada nii, et muuta 90 meetrine distants kolmeks 30 meetriseks osaks. Esimene osa on kiirenduseks, teine tempo hoidmiseks ja kolmas aeglustuseks. Sportlane võib joosta millisel kiirusel soovib, peaasi, et jooksmise ajal poleks valu ega pingetunnet hamstringides. Kui pinge annab tunda juba sörgil, pole jooksutreeninguga õige aeg alustada. See subjektiivne hinnang on väga oluline rehabilitatsiooniprogrammis. Seetõttu peab terapeudi ja sportlase vahel olema usaldav suhe ja arusaamine.
kandva aluse paisumine ja kokkutõmbumine ning seetõttu vajab peegli kuju aeg-ajalt parandamist. Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2-meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine (proovi)teleskoop üleslennutamiseks. See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas (2-5 mikromeetrit), sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega (s.t. (infra)punasesse ossa nihkunud spektriga) galaktikaid. Joonis võrdleb NGST spektraalset tundlikkust HST ja tulevase infrapunase teleskoobi SIRFT (plaanitud üleslend 2003. a.) tundlikkusega. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis
9 Bioloogia TÜNK MV Harakkuljus ehk harilik harakkuljus (Linnaea borealis) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv õistaim, perekonna harakkuljus (Linnaea) ainuliik.Harakkuljus on igihaljas poolpõõsas. Taime vars on peen, läbimõõt umbes 1 millimeeter. Harakkuljuse varred kasvavad enamasti 2040 cm pikkuseks, harva ka kuni meetriseks. On levinud Euroopa, Aasia ja Põhja- Ameerika põhjaosa okas- ja segametsades. Harakkuljus on tuntud eelkõige rootsi loodusteadlase Karl von Linné lemmiklillena ja tema vapilillena, mida Linné on kasutanud mitmete oma tööde kaanel. K.L. nimetas selle alguses Põhjamaiseks kellukaks (Campanelu borealis), harakkuljus on Rootsi rahvuslill. K. Linné töödel on tähtis roll bioloogiateaduse arendamisel. Nimeta 2 tähtsamat: * * Narva Muuseumi Linné aed rajatud 2009.a. kevadsuvel
Kord kahe nädala tagant. Talvel pole soovitatav väetada. Paljundamine Jagunemise teel. Maist juunini varte ära lõikamise teel. Kaktuse mulda pannakse juurduma. Kahjurid Lehetäi, kilptäi, keldrilest, villtäi. Rohelise seebi lahus. NÕELKÖIS Nõelköis kuulub võhaliste taimeperekonda ning on ronitaim, mis võib kasvada isegi kuni 20 meetriseks. Pärit on ta Kagu-Aasiast: Malaisiast, Indoneesiast ja Uus-Gineast. Tavalist nõelköit tuntakse ka tarsaniköie nime all. Lehed on südamekujulised, läikivad ja nahksed ning sõltuvalt sordist kas ühevärvilised või kirjud. Lehed kinnituvad pikkade painduvate varte külge, mis võivad kasvada nii toe najal kui ka vabalt amplist rippuda. Liike on 15. Valgus Valguse suhtes on vähenõudlik. Lehed säilivad ka pimedamas toanurgas
muutuvate soojuslike tingimuste tõttu toimub peegli kandva aluse paisumine ja kokkutõmbumine ning seetõttu vajab peegli kuju aeg-ajalt parandamist. Teleskoobi peegli kuju kontrolli testimiseks on tehtud 0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2- meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine prooviteleskoop üleslennutamiseks See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas mis on 2-5 mikromeetrit, sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega punasesse ossa nihkunud spektriga galaktikaid. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi
pikkus. Mõnel on need pikad, teisel jälle vaevumärgatavad. Lühikeste kiirtega meritähti meenutab pealikaudsel vaatlemisel nurgelist patja. Peaegu kõik meritähed on väga kirevad. Punased, apelsiinikarva, kollased. Aga leidub ka siniseid, rohelisi või sootuks lillasid. Alumine külg on harilikult kahvatukollakas. Lisaks kõikvõimalikud mustrid: ruudud, täpid, muidu sigrimigi. Ka suuruse poolest on meritähed erinevad. Väiksemad on vaevalt pöidla otsa suurused, suuremad kasvavad ligi meetriseks.(2) Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava, nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal
(Calmia) 58 KUUSK Iseloomustus Harilik kuusk (Picea abies) (joonis 14) on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest. Kõige suurem on kuusikute osakaal on Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m kõrguseks, maksimaalselt kuni 52 meetriseks (Vikipedia). Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel, mille ümbermõõt on 275 cm (Eesti giid). Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuna kuusk kasvab ka varjus, võib teda kasvatada aiapiirdel iSgihalja, külma ja tuult tõkestava hekina. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel (L.Patune-Mitt, 1971).
annaabi.ee 
