ROMANTISMI MOOD Mis puudutas moodi, siis romantism, positivism ja neo-romantism ei erinenud teineteisest märkimisväärselt. Need olid kaunite valgete ballikleitide ja suuresti Inglise mõjutustega kaasaegse meestemoe sünniajastud. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19
kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Seadusest polnud aga kasu.
Samas oli Giorgio ja Galeotti vahel palju sügavamad tunded kui seda on lihtsalt sõpradel. 1976.aastal esitlesid nad esimest naistekollektsiooni, kus oli esimene naiste pintsak. Revolutsiooni tegi ta aga meestemoes, ta andis vormiriietustele piisavalt argipäevasust ja määras uue stiili. 1981. avati esimene Giorgio Armani pood, kaks aastat hiljem oli poode üle Itaalia juba 90. Tema menu muudkui kasvab ning samal aastal võidab ta ka Gentleman’s Quarterly ajakirja parima moelooja auhinna meestemoe kategoorias. 1985 Galeotti suri aidsi, ametlikud verisoonid väitsid, et südameinfarkti, sest keegi ei rääkinud veel aidsist. Peale Galeotti surma, ei usutud et Armani firma juhtimisega hakkama saab, sest ta oli alati tegelenud vaid loomingulisema poolega. Kuid Armani tõestas end taas, ta arendas ennast ettevõtluse ja juhtimise alal nin korraldas Armani töö struktuurid ümber.
aastate keskpaiku omandab Willoti kontserni Bernand Arnault. 1987 Firmad Hennessy, Moöt & Chandon, Dom Perignon, Dior Parfum ja Louis Vuitton ühinevad firmaks LVMH. Sündmused 1989 2001 1989 Bernard Arnault on ettevõtete Christian Dior ja LVMH juhatuse esimees. Itaallane Gianfranco Ferre võtab Diori juures üle loomingulise juhtimise. 1996 Inglane John Galliano saab kunstiliseks juhiks. 2000 Disainer Hedi Slimane võtab enda peale meestemoe. 2001 LVMH alustab koostööd Lõuna- Aafrika teemandikontserniga De Beers. Dior kingad Dior kleidid Dior meestele Dior naistele Dior aksessuaarid Dior parfüümid Kasutatud materjal http://www.operagloves.com/Fashion/Dior/ http://www.google.com/imghp http:// www.dior.com/file/prehome_new/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/Christian_Dior Õpetaja jagatud abimaterjal Tänan kuulamast!
· Futuristliku skulptuuri tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Sculpture (Umberto Boccioni, 11.4.1912) · Futuristliku naise manifest Manifesto of the Futurist Woman (Valentine de Saint-Point. lendleht, 11.1.1913) · Futuristliku kirjanduse tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Literature (Marinetti) · Futuristliku meelelisuse manifest Futurist Manifesto of Lust · Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla) · Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant`Elia. Lacerba, Firenze, 1.8.1914) Futurism kirjanduses. Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine
sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Kõrged soengud, mis põhjustasid daamidele ebamugavusi tõllas istudes, innustasid leidureid välja mõtlema parukasse peidetavat mehhanismi, mis võimaldas soengu vajadusel madalamaks lasta, pärast agakerge nupulevajutusega taas kõrgemaks muuta. Pikantse välimuse saavutamiseks pöördusid prantslased uudsele rajale algas meestemoe kopeerimine. Kõige moodsam oli ilmuda jahile kuninganna Marie- Antoinette'i eeskujul meestekostüümis, mille moodustasid redingot, seemisnahksed põlvpüksid ja suur meestekübar. Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks. 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti
naise uhkuseks. Tütarlapsed kandsid allapoole koolutatuid seljale langevaid juukseid, mis võitati läikivaks. Lahtiseid juukseid kandsid ainult pruudid kaunistades juukseid elavate lilledega. Juustel eriline tähendus, vannuti kohtus oma juuste, patside nimel. Enne vannet kontrolliti juuste naturaalsust. BAROKK Prantsusmaa XVI saj. Mehed Röövvallutajate- hispaanlaste meestemoe siluett – juuksed olid taha kammitud või järguliseks lõigatud. Laup oli kaetud lokikestega. Siilisoeng tuleb moodi kui Prantsuse kuningas sai haavata pähe ja tal soovitati juuksed lühikeseks lõigata. Teda jäljendades. Henrichi soengusiluett tuli moodi Henrich III järgi, kes oli edev ja katsetas soenguid endal ja kuningannal. Soeng ’armastus’ lokid mis olid pikemad soengust ja langesid õlgadele mõlemalt näo poolt. Siit tulebki väljendus armastuselokid.
Talvejakid karusnahaga äärestatud. Külmade ilmadega palju karusnahku. Karusnahast mantlid tavaliselt kapuutsiga. Moes ungari, poola ja vene stiilis mantlid. Tihti kaeti karusnahk tumeda sameti või kerge siidiga. Soengud ja peakatted Umbes 1800. a Vana-Kreeka stiilis soengud. Otsmikujuuksed lokiti, tagumised juuksed põimiti patsi ja kinnitati kammi abil suurde kuhilasse. Selline mood ei kestnud kaua ning naised hakkasid meestemoe eeskujul tegema Titus-stiilis soenguid. 1812. aastaks levis soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega. Sageli sõlmiti juustesse siidpael, soenguid toetati kammide, pannalde ja diadeemidega. Laubal ja kõrvade ümber kanti väikesi
varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas. Tunti mitmeid teisigi ülerõivaid nagu näiteks ganache vabalt langev rüü, mille küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi
varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas. Tunti mitmeid teisigi ülerõivaid nagu näiteks ganache vabalt langev rüü, mille küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi
annaabi.ee 
