Tema roll on kirjeldada, kuidas tegelased midagi teevad, anda edasi sündmuse kirjeldust. Näiteks siis, kui mees(Jaan), leiab külmkapist tolmurulli, kirjeldab jutustaja seda ning arutleb selle üle, kuidas selline kummaline asi juhtuda sai: kas keegi pani selle sinna, kuid selle mõtte laidab ta maha. Võib-olla oli see tõmbetuul? Jutustaja aga jätab selle sinnapaika ning lugu läheb edasi. Siis oleks jutustaja roll justkui olla Jaan, meestegelane, kes meenutab vanaonu sünnipäeva. Toimuvatest sündmustest räägib jutustaja. Näiteks ütleb ta lugejale, et tegelased peaksid koju jääma. Ka üks tegelane hakkab mõistma, mis toimub ja arvab, et parem oleks mitte kodust väljuda. Siinkohal tekib segadus, kas jutustaja ja meestegelane on ühised või siiski eraldiseisvad. Üldiselt jääbki jutustajale roll kirjeldada toimuvat ja anda lugejale võimalus kujutluspildi loomiseks.
Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleöö. Võrdluseks on teine meestegelane Laurent, kes eelistab spontaanset logelevat eluviisi. Kui kahte tegelast võrrelda, siis Camille teab, kuhu ta on teel, Laurent seevastu aga mitte. Ta ei ole kindel, kuidas jõuda ideaalini. Valesi valikuid tehes ei mõista Laurent, et eesmärgi saavutamiseks peab vaeva nägema ja tööd tegema. Püüd ümbritsevale täiuslik või ideaalne tunduda, hävitab inimese seestpoolt. Arvan, et igaüks meist on proovinud olla täiuslik. Kord proovisin näida inimestele perfektne, kuid jõudsin
· Tema esimene romaan ,,Kõige sinisemad silmad" (1970) jutustab loo mustanahalisest tüdrukust, kellel on kinnisideeks valgete ilustandardid ja ta soovib endale kõige sinisemaid silmi, sest siis oleks kõik kõige paremas korras. · Järgmise romaani ,,Sula" (1973) sisuks on kahe naise, Sula ja Neli sõprus lapsepõlvest ja naiseeast surmani. · 1977. aastal ilmunud ,,Saalomoni laulus" otsib meestegelane enda identiteeti ning see teos tõi Morrisonile rahvusvahelise tunnustuse. · 1987. aastal ilmunud teose ,,Armas", mis on kirjutatud tõestisündinud loo põhjal, eest sai autor Pulitzeri preemia. · Maailma romaanivaramut rikastavad veel Morrisoni romaanid nagu ,,Jazz" (1992), ,,Paradiis" (1998) ja ,,Armastus" (2003). · 1993. aastal pälvis Toni Morrison ka Nobeli preemia. Üks kõige tähtsamatest teemadest teoses on rassism
Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike, kes isa juubelipeol, kui vana Kotkas, võimatu õgard, oli juba kakskümmend kaks muna nahka pistnud -- võttis näpu suust ja ütles: ,,Pista, tõbras, meil on veel!" Mina olen see, kes Udul küla peal käies, kui tütarlaste ema meile peale tuli, hüppas laudalakast alla, kannel kaenlas,
raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni. Nimed on teatud semantikaga, mis on kooskõlas tegelase iseloomuga. Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust).
Naispool suhtub sellesse naiivselt, sest Kiuru on ometigi mandrilt siia vaid korraks praktiseerima tulnud. Kiuru, võib- olla oma noorusest, võib-olla elevusest, suhtub Ingerisse hoopis tõsisemalt. Ta korraldab paadimatka väikesaarele, kuhu võtab kaasa peale Ingeri ja Riina (matemaatikaõpetaja koolist) kui ka Arne, kes tuleb asjatundjana kaasa. Esialgu ei ole Arne tähtis tegelane, kuid tema roll muutub raamatu jooksul kardinaalselt. Raamatu esimeses osas domineeriv meestegelane on siiski Jaak meremees, kes on Ingeri elus varem tähtsat rolli mänginud oma üksikute ja salapäraste külastustega. Ingeri jaoks on mees mere võrdkuju kauge, aga samas lähedane. Jaak külastab Ingerit mitmeid kordi, kuid nende suhe on pigem nagu isa-tütre suhe, millesse on pingestatud peidetud romantikat. Nende vahel on nähtamatu piir, mis hoiab neid üksteisest eemal, see sama piir aga on nende ühine tegur ning hoiab neid ühenduses. Jaagu ja Ingeri suhtele paneb lõpu see, kui
suhe Kiuruga. Naispool suhtub sellesse naiivselt, sest Kiuru on ometigi mandrilt siia vaid korraks praktiseerima tulnud. Kiuru, võib-olla oma noorusest, võib-olla elevusest, suhtub Ingerisse hoopis tõsisemalt. Ta korraldab paadimatka väikesaarele, kuhu võtab kaasa peale Ingeri ja Riina (matemaatikaõpetaja koolist) kui ka Arne, kes tuleb asjatundjana kaasa. Esialgu ei ole Arne tähtis tegelane, kuid tema roll muutub raamatu jooksul kardinaalselt. Raamatu esimeses osas domineeriv meestegelane on siiski Jaak meremees, kes on Ingeri elus varem tähtsat rolli mänginud oma üksikute ja salapäraste külastustega. Ingeri jaoks on mees mere võrdkuju kauge, aga samas lähedane. Jaak külastab Ingerit mitmeid kordi, kuid nende suhe on pigem nagu isa- tütre suhe, millesse on pingestatud peidetud romantikat. Nende vahel on nähtamatu piir, mis hoiab neid üksteisest eemal, see sama piir aga on nende ühine tegur ning hoiab neid ühenduses
lihtsad retsitatiivid meeldejäävad meloodiad virtuoossed kaunistused Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper
vastu) hullumeelsusest ja ennekuulmatusest hoolimata on Georg kõigi suhtes, kes tema hukku plaanitsevad, vankumatult surmani truu. Georg võib olla surmamineja, kuid sammub sinna kuutõbi- sena, ja püstipäi. «Otsus» on esimene tõeliselt «kafkalik» novell juba kasvõi sellepärast, et paljud siin esmakordselt ilmunud jooned korduvad väga paljudes teisteski Kafka novellides. Milline on siis Kafka novelli (või «kafkaliku» situatsiooni) tüüpülesehitus? Üksik hukkumisele määratud meestegelane, keda varitsevad vägivaldsed, hullumeelsed või saatanlikult õelad tegelased, sepitsused või süsteemid, viib vääramatult, otsekui unes, oma tahtest ja vabadusest täiesti äralõigatuna (võõrandatuna) täide oma saatuse, milleks on huk- kuda võimalikult suurte ja vaatemänguliste paranoiliste teooriate ilutulestiku saatel. Kogu see ilutulestik, või «tsirkus», nagu mõned uurijad seda nimetavad, leiab muidugi aset ainult peategelase peas.
8. Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele. 9. Loe kirjand läbi ja jälgi üldmuljet. 10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. Valik kirjanditeemasid 1. Vigadest ei õpita 2. Töö tähendab elu 3. Armastus arm ja vastutus 4. Kellele rajaksin ausamba? 5. Meestegelane eesti kirjanduses 6. Unistused ja tegelikkus eesti kirjanduses 7. Minu lemmiktegelane 20. sajandi kirjanduses 8. Vargamäe kirjanduses ja elus 9. Kuritegu ja karistus 10. Olla raudnael keisririigi ihus (J. Krossi romaani "Keisri hull" põhjal) 11. Inimese elu on ta enese nägu 12. Elu ilu ja valu 13. Meeleheide on halb teekaaslane elus 14. Tõeline armastus võidab kurja (vabalt valitud teoste põhjal) 15. Aja laulud 16
8. Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele. 9. Loe kirjand läbi ja jälgi üldmuljet. 10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. Valik kirjanditeemasid 1. Vigadest ei õpita 2. Töö tähendab elu 3. Armastus arm ja vastutus 4. Kellele rajaksin ausamba? 5. Meestegelane eesti kirjanduses 6. Unistused ja tegelikkus eesti kirjanduses 7. Minu lemmiktegelane 20. sajandi väliskirjanduses 8. Vargamäe kirjanduses ja elus 9. Kuritegu ja karistus 10. Olla raudnael keisririigi ihus (J. Krossi romaani "Keisri hull" põhjal) 11. Inimese elu on ta enese nägu 12. Elu ilu ja valu 13. Meeleheide on halb teekaaslane elus 14. Tõeline armastus võidab kurja (vabalt valitud teoste põhjal) 15. Aja laulud 16
annaabi.ee 
