oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi enam ei oodatudki. Olukord päris elus ei erinenud sellest eriti. Märgatavad muutused hakkasid toimuma nii esimese kui ka teise maailmasõja ajal. Kui
Sellest loodeti head lambaõnne või mõrsja leplikku südant või üksmeelset elu. Mõrsja heitis vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Mõrsja ees astus isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga samuti pidid majja astudes tuled põlema. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus
Mõrsja ees astub isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohi mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja majja astudes peavad kõik tuled põlema (tuli on kurja tõrje). Mõrsja asetatakse laua taha istuma ning siis viis isamees mõrsja taas õue ja võttis mõõga otsaga uju (pruudi pärg) ja keerutas seda kolm korda ning viskas katusele. Toas mõrsja sülle pannakse rüpepoiss kes on peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellele järgneb söömine, ka seekord on noorpaari söömine tagasihoidlik. Enamasti on nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. Söömisele järgneb pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viib minia läbi talu maja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Kindlasti minnakse kaevule. Mõrsja peab andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud
-kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas
Majja mõrsja kas talutati või kanti. Mõrsja ees astus isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Igale lävele heitis mõrsja kindapaari. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga ja majja astudes pidid tuled põlema. Mõrsja asetati laua taha istuma. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist.
Igale lävele heitis mõrsja kindapaari. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja majja astudes pidid tuled põlema. Mõrsja asetati laua taha istuma. Järgnes uju heitmine ehk "pea lahti laulmine": isamees viis mõrsja taas õue, võttis mõõgaotsaga uju mõrsja peast, keerutas seda kolm korda ja viskas katusele. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Pulmad tänapäeval Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnudki esikohale pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid
kurepesa all käiakse nn „tellimust sisse andmas“. Iva on selles, et valge pael tuleb siduda ümber posti ja võimalikult kõrgele, et „tellimus“ võetakse enne teiste omasid ja lapsi pidi tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohinud mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Kohati juba söömise ajal toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamisega haakub põlletamine
Pruudi kõrval istub peigmehe ema, kelle lauakaaslaseks onpruudi isa. Peigmehest vasakul istub pruudi ema peigmehe isaga. Üldiselt on pruutpaari läheduses olevad kohad aukohad. Kui pruutpaari laulatati, siis pulmalauda kutsutud pastor istub üle laua paari vastas. Toite pakutakse kõigepealt noorpaarile, siis teistele. Varasemael aastatel oli kombeks pidada lauakõne ja seda tegi pastor. Kui pastor pulmas ei olnud, siis tavaliselt pidas kõne meessugulane. Kõnedele vastas tavaliselt peigmees. Pruut sõna ei võtnud. Külalised joovad pruutpaari terviseks tõstes klaasid nende poole. Lauast ei lahkuta kokkulöömiseks ega kõnnita ümber laua. Inglise pulmakommete järgi suudlesid pruut ja peigmees teineteist üle koogi või küpsisekuhja. Üks prantsuse kokk sai sellest hea idee: nii sündiski pulmatort. Järjest väiksematest üksteise peale asetatud korrustest koosnev pulmatort
-peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas
Tagurdamist välditakse. Matuselistele jagatakse mustad leinalindid ning need pannakse enne rongkäigu alustamist autodele. Jäänud on ka komme hetkeks lahkunu elukohas või tema endise töökoha juures peatuda. Risti lõikamise tava ei ole enam linnades aktuaalne (Sala 2002: 34). Vanade eestlaste uskumuste kohaselt on matustele tulnud kogukonna järgmine surija esimese matuserongi vastutulijaga samast soost. Uskumuse tõttu annab surnu meessugulane ka tänapäeval esimesele matuserongile vastutulijale osa peietoidust. Rõuge, Hargla ja Urvaste kihelkonnas selgitatakse seda tava teisiti. Leinarong võib vastutulijale kahju teha ning peietoit antakse talle kahju leevendamiseks (Torp-Kõivupuu 2003: 75). Jaroslavskaja, Vladimirskaja, Kostromskaja, Novgorodskaja ja Penzenskaja kubermangus eksisteeris samuti "esimese armuanni tava". Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus
annaabi.ee 
