taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks
Skulptuur Palju tehti keraamikat, mille peal kujutati mereolendeid. VANAKREEKA KUNST Skulptuur Vana Kreeka skulptuuri kunstist on säilinud väga vähe terveid originaalskulptuure. Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamiku kuulsamatest Kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud, koopiate põhjal. Arhailine skulptuur Arhailised skulptuurid seisid iseseisvalt, alati kujutati meesfiguure alasti ja naisfiguure riietatult. Skulptuurid üldjuhul seisavad sirgelt, käed kõrval rusikas, vasak jalg pisut ees, näol arhailine naeratus. See väljendas enesekindlust ning uhkusetunnet. Klassikaline skulptuur Kaob tardunud poos hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Populaarseks saab sportlaste kujutamine. Klassikalise ajastu kujud olid ilmekad igast küljest. Kaob grimmasitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Keerukamate
II Skulptuur Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik
Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi. Vabafiguuride ajalugu saab alguse umbes 7. Saj. e.Kr. arhailisel ajastul, mil loodi peamiselt alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Mis on kourus? Alasti meesfiguur Kourusele on iseloomulik: 1. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelolekus. 2. Käed on rusikas ja kõrval 3. Vasak jalg oli veidi ettepoole sirutatud. 4. Keha vormid olid üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kouruste tähendus pole selge kuid arvatakse, et nad kehastavad valitsevat kujutlust ideaalsest sõjakangelastest ja sportlastest . Mis on kore? Alati riietatud naisfiguur. Koredele on iseloomulik: 1
teose kompositsiooni ja maalil esinevaid vormilisi elemente võrdluses El Greco maaliga Burial of Count Orgaz. De Leiris aravates peegeldub teosest Manet’ huvi hispaania kunsti vastu ning Maskiball on austusavaldus suurele meistrile El Grecole. Mõlemad, nii Manet’ kui El Greco teos, kujutavad kunstnike lähedasi kaasaegseid ning ka friisilaadne kompositsoon ühendab kahe kunstniku tööd. Mõlemal teosel on kujutatud hulgaliselt meesfiguure, millest enamuse moodustavad portreed. Maalil kujutatud figuuride näod asetsevad mõlemal teosel ridamisi samal horisontaalsel tasapinnal. Vormilise sarnasuse kahe töö vahel leiab ta ka musta koloriidi domineerimisel maalil kujutatud figuuride riietuses, sammastel asetsevate valgustite paigutus Manet’ maalil vastab El Greco maalil tõrvikute paigutusele. Manet maalil rõdult poolenisti
säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike, aga elegantne Athena Nike Võiduka Athena tempel. 5. saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechteion. See ühendas mitu vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoha talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud, karüatiidid. Vana-Kreeka skulptuur klassikalisel ja arhailisel ajastul Kreekas kujutati meesfiguure (kouros) ja naisfiguure (kore). Meesfiguur oli alasti, naisfiguur riietatud. Elusuuruses või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam kui egiptlastel,
See asub 156m kõrgusel merepinnast ja on lubjakivikalju. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on- Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erechtheion, Parthenon ja Athena kuju. Akropolis-270m pikk, 150m lai, 156m kõrge. Milliseid materjale kasutasid Vana-Kreeka kujurid? Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi Kes olid kouros`ed ja kore`d? Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Nimeta vähemalt 5 Vana-Kreeka skulptorit ja nende teoseid! * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. * Pheidias. Tema töid: Parthenoni skulptuursed kaunistused * Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe! Parthenoni lõunapoolel on friisi metoopide reljeefid: kenauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on
Säilinud peamiselt reljeefid – stiil üsna puine ja abitu. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor. Seisvate figuuride kõrval ka istuvad. Vanema joonia koolkonna parimaks näiteks on harpüiade monumendi reljeefid Lüükias. Peloponnesose (dooria) kunstnikel oli suur tähtsus alasti inimkeha kujutamise probleemi lahendamisel. On leitud arvukalt alasti meesfiguure (kuros), mida on nimetatud Apolloniteks, põhimotiiv egiptusepärane, kuid üksikasjus on tunda püüdu vabaneda tardunud skeemist. Vasak jalg ettepoole asetatud, käed ripuvad alla ja on rusikasse surutud, näol kerge naeratus. Marmorplastikas tähtis teos on „Vasikakandja“ - vasikas vabam ja loomutruum kui mees ise. Joonia meistrite poolt on loodud noorte naiste (kore) figuurid – tõenäoliselt Athena teenistuses olevad naised
Vanimad marmorfiguurid on leitud Deelose saarel (Artemise kuju jumalanna kannab pikka lihtsalt kitooni, juuksed langevad lokkidena õlgadele, seisab puiselt ja tardunult, käed vastu külgi surutud, voldistikust pole jälgegi), seivate figuuride kõrval ka istuvad. Vanema joonia koolkonna parimaks näiteks on harpüiade monumendi reljeefid Lüükias. Peloponnesose (dooria) kunstnikel oli suur tähtsus alasti inimkeha kujutamise probleemi lahendamisel. On leitud arvukalt alasti meesfiguure (kuros), mida on nimetatud Apolloniteks, põhimotiiv egiptusepärane, kuid üksikasjus on tunda püüdu vabaneda tardunud skeemist. Vasak jalg ettepoole asetatud, käed ripuvad alla ja on rusikasse surutud, näol kerge naeratus. Marmorplastikas tähtis teos on ,,Vasikakandja" - vasikas vabam ja loomutruum kui mees ise. Joonia meistrite poolt on loodud noorte naiste (kore) figuurid tõenäoliselt Athena teenistuses olevad naised. Kujutatud
annaabi.ee 
