tekstid on väga omapärased. Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti kirjanikke/luuletajaid. Luulekogu tutvustus Luulekogu põhiteemaks on armastus "Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid. Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma. Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest aru saada! Armastus, lootus ja pettumus Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega. Luulekogu "Viimane Monogaamlane" keelekasutus on väga tabav. Palju vabavärssi Sõnamänguline Ulmeluule Väga palju kujundeid Ei ole ropp Sinu usk on uks kes sees saab sooja Minu armastus on sulle õitsev puu Lemmikluuletused Lärmist üsna tasaseks jäänud Pühkisime meelest tuleviku Me isegi ei mäletanud Kelleks me saame
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust
seisid ja laulsid käsikäes võhivõõrastega ning hoolimata erimeelsustest hoiti kokku. Sellest hoolimata jääb isegi paljudele osasaanuile, rääkimata noortest, selgusetuks, mis tol ajal täpselt toimus ja kuidas see siis ikkagi juhtus, et Eesti end vabaks laulis. Käesoleva töö eesmärk ongi anda ülevaade taasiseseisvumise tähtsamatest sündmustest ning rahva üldisest meeleolust, läbipõimituna kahe väga erineva taustaga inimese meenutustega. 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI Teine maailmasõda lõppes eestlaste jaoks kaotusega ning sellele järgnes 50- aastane Nõukogude okupatsiooniperiood, mil kõik Nõukogude vastane oli keelatud. Rahvas oli sõjakoleduste, küüditamise ja muude repressioonidega niivõrd ärahirmutatud, et kardeti mõeldagi keelatud mõtteid, rääkimata nende avalikustamisest. Tasapisi aga hakkasid ajad muutuma kasvas peale uus põlvkond, kelle jaoks
mused printsiip: edu tõstab enesehinnangut ·Edu ja ebaedu ela Mina-käsitus · "Ülalt alla" vs "alt üles" mudel Kas eneseaustus kujuneb ko mp onentide integratsioonil v õi üldise hinnangu laiendamisel ko mponentidele (Brown & Dutton, 1994) Positiivsete e m otsioonide hoid mise strateegia (S mith & Petty, 1995) Kõrge eneseaustusega inimesed hoiavad positiivsete meenutustega Sotsiaalne ja personaalne identiteet ·46 % ameeriklaste jaoks on olla ameeriklane tähtsaim asi nende elus (Citrin, Wong & Duff, 2001, tsit. Hogg, Vaugham:127) MINA käsituse kujunemine ·Interneliseerunud midagiväärtole mise tingi mus (Rogers, 1961): ·Põhivajadused ·Teiste ini meste positiivne suhtumine ·Eneseteostuse vajadus Kui inimesele on keegi (tavaliselt lapsevanem) taganud tingimusteta positiivse suhtumise, on minakäsitus
4 järjest suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. Viienda köite eluring ühendab viieköitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta kust Andres ja Krõõt algasid. Lunastus: T arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu, kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist vaid hoopis patust. Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 8
rahva silmis mustata. Seejuures lähtuti põhimõttest: mida suurem vale, seda parem. Hulk politseinikke langes sõjasuvel 1941 partisanivõitluses ja Punaarmee väljatõrjumisel Eestist, lahingutes nõukogude partisanide vastu ja Idarindel, samuti sõjajärgses metsavõitluses. Küllap leidub aga neidki, kes on üle elanud okupatsiooniaastad või 21 pääsesid vabasse maailma ning võisid oma meenutustega olla toeks Eesti politsei taasloomisel. KOKKUVÕTE Käesolevas kursusetöös käsitlesin Eesti miilitsast Eesti politseiks kujunemist ja selle rolli riigi julgeoleku tagamisel. Analüüsisin miilitsa reorganiseerimisega kaasnevaid muudatusi Eestis ja püüdsin lugejale anda enam teavet kriminaalpolitsei, välipolitsei ja poliitilise politsei tööst. Eesti Politsei algus langes sotsiaalsete muutuste aega - vanade riikide struktuuride
on kõrvale jäetud – nii järjestuvad köited gradatiivselt. Algne loomistung saab üha suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. V köite eluring ühendab 5-köitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust.
Otsimine, enda leidmine ja enda lohutamine Vestluste, jutustuste, piltide või filmide vaatamisega kogetakse mõttes uuesti ühist eluperioodi surnuga. See lihtsustab leinajal uue olukorra mõistmist, seega „nõustumist“. Uue mina- ja maailmapildi faas Sageli tõmbub ellujäänu oma ümbrusest tagasi. Selles faasis avab ta end aga uuesti teistele, valu surnu pärast väheneb argipäevas märgatavalt, kuid võib meenutustega uuesti meelde tulla. Lähedaste rasked küsimused – võimalikud vastused 200 Kõige sagedasem küsimus puudutab surmapõhjust: „Miks ta suri?“ Kui surmapõhjus pole ilmselge, väljendage vaid oletusi ja ärge laske lähedastel end sundida kindlat seisukohta võtma. Pakkuge – kui vaja – lahkamist, kuhu suunab surnu tema perearst. Sageli väljendavad lähedased süütunnet. Lubage neid väljaütlemisi. Erinevate teiste võimaluste
annaabi.ee 
