Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses juhtub alati midagi ebaloogilist, kujutatakse põhjus-tagajärg seoses salapärast, müstilist Kujutasid kaasaja probleeme Kaasaega ei kujutanud Kangelane on tüüpiline, tavaline inimene Kangelane on eriline, teistsugune (erines massist) Mõlemad suhtusid ühiskonna probleemidesse kriitiliselt, taunisid neid. 4. Realismiaja meeliszanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism. 5. Realistid: Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842 ,,Punane ja must" 1830 Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis
Charles Darwin pööras inimesed evolutsiooni teooriale: Jumal lõi maailma, jne. Karl Marx lõi materialistliku ajalookäsitluse. Tma arvates põhineb ühiskonna areng klassivõtlusel, mille liikumapanev jõud on töölisklass. Realismi kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondade probleemide juurde. Nad hakkasid kirjutama ilustamata ja vahetult. Sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Eestis: E.Vilde ,,Mäeküla piimamees", A.Kitzberg ,,Libahunt", Tammsaare. Teised: Balzac, Charles Dickens ,,Oliver Twist". Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17
ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu.Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse.Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta.Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde("Külmale maale"1896) 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis
36 Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe
· Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. · Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. · Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. · Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola( ,,Söekaevurid" ja ,,Nana") Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism · 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks.