a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED - meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas - meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus *DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma) - alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine *tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine
· Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired · Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad.
alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine
c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus ja enamus teistest sümptomitest on kas sekundaarsed või nende seos meeleolu ja aktiivsuse muutusega on kergesti mõistetav. Enamus neist häiretest kordub, üksikepisoodide algus on sageli seotud stressi tekitavate sündmuste või olukordadega. Siin käsitletakse kõigi vanuserühmade, ka lapse- ja noorukieas algavaid meeleoluhäireid. Seoseid meeleoluhäirete
vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Meeleolu tõuseb või langeb põhjendamatult; või toimuvad need koos. Võib kaasneda deliirium. Depressioon: alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia ja tähelepanu vähenemine tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine pessimistlik suhtumine tulevikku (pole mõtet pingutada) süü- ja väärtusetusetunne (ka kerge vormi puhul) alanenud enesehinnang ja -usaldus häiritud uni, isutus suitsiidimõtted kestab keskmiselt 9 kuud või kauem
vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Meeleolu tõuseb või langeb põhjendamatult; või toimuvad need koos. Võib kaasneda deliirium. Depressioon: alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia ja tähelepanu vähenemine tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine pessimistlik suhtumine tulevikku (pole mõtet pingutada) süü- ja väärtusetusetunne (ka kerge vormi puhul) alanenud enesehinnang ja -usaldus häiritud uni, isutus suitsiidimõtted kestab keskmiselt 9 kuud või kauem
mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; · (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Äge psühhootiline episood · äge algus (kahe nädala vältel) · seos ägeda stressiga F30-F39 Meeleoluhäired · Meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Depressioon · alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine · (a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; · (b) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; · (c) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul); · (d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; · (e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; · (f) häiritud uni; · (g) isu alanemine
Koodi viimased numbrid näitavad ära skisofrenia kui ka teiste häirete vormi ning kulutüübi. Kuigi kõik eksperdid sellega ei nõustunud, jäi RHK-10 kokkupanemisel peale seisukoht, et eksisteerivad erinevad skisofreenia vormid - hookululine, nihkekululine ja püsikululine. MEELEOLUHÄIRED on rühm, mille nimi ise ütleb ära põhitunnuse. See on meeleolu alanemine e. depressioon (kas puhas või ärevusega segatud) või meeleolu tõus e. mania. Tavaliselt käib meeleolumuutusega kaasas ka aktiivsuse taseme vastav muutus ning teised tulenevad sümptomid. Häired kalduvad korduma ja taastekkimine on sageli seotud stressiva sündmuse või olukorraga. Endogeenset kalduvust ja psühhogeenset mõjutegurit on sagedasti siiski nii raske eristada, et RHK-10 on lahti ütelnud jaotusest depressiivseks neuroosiks (e. psühhogeenseks haiguseks) ja psühhoosiks (e. endogeenseks depressiooniks). Alarühmad on moodustatud häire kliinilise pildi ja kulu põhjal. Koodi
annaabi.ee 
