Isegi lillemaalides - uus zanr Laikmaa loomingus - on tajutav mingi nukrusevarjund. Eriti selgesti avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli
,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone
võimekate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti N. Triik ja Kr. Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. aastal sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning, kunstinõukogu esimeseks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13). Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu. Olude sunnil maalis ta nüüd mõnikord seltskonnategelaste paraadportreesid ja asutustele fotode vahendusel vanade kultuuritegelaste portreesid. Need on teostatud igavalt, kuivas laadis (Tiik, 1975, 14). Teenitud tunnustuseks Laikmaa aastatepikkusele tegevusel on tema nimetamine 1929. aastal
Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Arvatavasti Aristoteles käsitles kõike tol ajal võimalike valdkondi. Erinevalt Platonist huvitasid Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogus materjali ja juba tema laste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles.Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus. Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks. Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega
Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Erinevalt Platonist huvitavad Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogub materjali ja juba tema bioloogiaalaste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles. Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus. Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks. Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt Metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna Metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult
14. Impressionism - 1860-ndail aastail prantsuse maalikunstis tekkinud vool, mis vastandas end ametlikule akadeemilisele kunstile. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionism avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. 15. Ekspressionism - 20. sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust. Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased
maailm. Jean Paul Sartre-> (1905-1980) Prantsusmaa, ,,Iiveldus" Albert Camus-> (1913-1960) Prantsusmaa, ,,Võõras" ,,Langus" ,,Külaline" Impressionism (pr. k. impression, mulje) Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi
annaabi.ee 
