Nebukadnetsar, Paabeli riigi kuningas võttis Juuda riigi kuninga vangi ning vallutas Juuda riigi. *586 eKr surus Nebukadnetsar maha ülestõusu Jeruusalemmas, hävitas Jahve templi ja küüditas suure osa juute Mesopotaamiasse. *Kui Paabeli sõjavägi Vallutas Jeruusalemma, siis hävitati ka Jahve tempel. *539 eKr algas Pärsia ülemvõimu periood ning Pärsia kuningas Kyros II lubas juutidel nn Paabeli vangipõlvest kodumaale tagasi pöördudda. *Paabel impeerium vallutati meedlaste ja pärslaste poolt. Varsti pärast seda lubas Kyros II iisraellastel kodumaale tagasi minna, öeldes, et nende õige koht on nende Jumala juures. Kodumaale läks tagasi üle 40 000 inimese. *516 eKr viidi Jeruusalemmas lõpule Jahve templi taastamine. *Teisel aastal peale kodumaale tagasipöördumist hakati templit uuesti ülesehitama, kuid vasrti jäi templi ehitus seisma rohkem, kui 15 aastaks, sest vahepeal Iisraeli kolinud teised rahvad olid selle ehituse vastu
raha kuningakojale, kõrgeile võimukandjaile ja ka väikekäsitöölistele ja maavaldajaile. • Olid samal ajal ka orjaomanikud. Orjus oli tunginud kogu Babüloonia majandusellu– orjapidajad hakkasid taipama, et neile on kasulikum, kui ori töötab omal algatusel ja maksab neile renti .Nii kujunes välja Nebukadnetsari ehitustegevus • Babüloonia oli hoolimata kõigist senistest vallutustest liiga nõrk. Võidud saavutati pigem meedlaste kui enda jõududega. • Meediast võis iga hetk saada vaenlane ning seepärast alustas Nebukadnetsar kindlustesüsteemi ehitamist. • Ümber Babüloni linna ehitatud müürid olid umbes 25 m laiad ning 100 m kõrged. Ümber müüri kaevatud vallikraavi mullast põletati telliseid, millest ehitati müürile ühe rõduga tornid. Müüris oli ümberringi 100 väravat, mis olid valmistatud üleni vasest, vaskpiitade ja põikpuudega. Ištari värav
Varem seletati maailma mütoloogiliselt. Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit Mileetosest kuulub ta ühte filosoofia koolkonda nimega Mileetose koolkond. Mileetos olevat olnud kaubalinn, kus oli palju orje ja pidevalt käis kähmlus rikaste ja vaeste vahel. Thales olevat ette ennustanud aastal 585 e.kr. toimunud päikesevarjutust. Päikse varjutus leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul. Herodotos (kreeka ajaloolane) : "Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing. Ja juhtus nii, et pärast võitluse algust muutus päev järsku ööks. Seda päeva kadumist oli ioonlastele ette ennustanud Thales Mileetosest, kes oli tähtajaks määranud sama aasta, kui see toimuski." Arvatakse, et Thales oskas ette ennustada päiksevarjutust tänu Babüloonlastele, kes teadsid, et päiksevarjutus võtab aset iga 19. aasta tagant.
kõrvale kanalist alla ning suubus pärast laagrit tagasi algsesse voolusängi. Niipea kui jõgi jagunes, muutus ta mõlemas osas ületatavaks. Mõned ütlevad koguni, et vana voolusäng jäi täiesti kuivaks. Aga seda ma ei pea võimalikuks: kuidas nad siis tagasiteel üle said?" See teade on küsitav. Päikesevarjutuse ennustamine Thales olevat ette ennustanud päikesevarjutust, mis Herodotose järgi (Historia, I, 74) leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul (selles sõjas löödi meedlased tagasi): Herodotos (11 A 5 DK=Historia I 74): "Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing. Ja juhtus nii, et pärast võitluse algust muutus päev järsku ööks. Seda päeva kadumist oli ioonlastele ette ennustanud Thales Mileetosest, kes oli tähtajaks määranud sama aasta, kui see toimuski." "diapheroysi de sphi ep' isês ton polemon tôi hektôi etei symbolês gegomenês synêneike.
paiknesid uus ja vana loss, palju templeid ja tsikuraat. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud nn. uus linn. Linnamüüris oli mitu väravat ja tänavad olid samuti kitsad ka kõverad, hooned olid umbseintega ning kogu elutegevus toimus siseõutes. Suured pidustused, laadad ja rahvakogunemised olid linnast väljas. Samuti oli Assuri linn Lõuna-Mesopotaamia ja Väike-Aasia vaheliseks kauba sõlmpunktiks ning 614 eKr Assuri linn purustati meedlaste poolt. Babüloonia linnad: Babülon, Babüloni linna ajalugu sai alguse Vana-Babüloonia ajast. Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jõuavad. Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli
Deemonlikuks nõiaks muutub Medeia pärast seda kui Iason ta maha jätab, selle teo eest karistab Medeia teda rängalt, tappes nii pruudi, kui ka mõlemad pojad, peale mida ta sõidab lohe kaarikuga Ateenasse. Seal võttis kuningas Aigeus ta endale naiseks, kuid hiljem ajas minema, kuna naine tabati katselt mürgitada kuninga äsja kojusaabunud poega Theseust. Medeia põgenes koos oma Aigeuselt saadud poja Medosega Aasiasse, kus noormees tegi suuri kangelastegusid ning rajas meedlaste riigi. Pärast poja surma pöördus Medeia Kolchisesse tagasi, kõrvaldas ühe usurpaatori ning pani oma isa Aietese taas troonile. Medeia oli vägagi barbarlik nõiatar, kes suudab väga hästi enda võimu kehtestada ja teha hirmsaid tegusid ilma endale hukatust toovate tagajärgedeta. Io oli Nümf, jõejumal Inachose tütar. Zeus vägistas ta ja veidi enne seda, armukade Hera oleks teda neiuga tabanud, muutis Zeus Io lehmaks. Hera nõudis ilusat looma endale ja kuna Zeus ei
olevat ühtne Meedia riik tekkinud juba 8. 7. sajandi vahetusel, kuid Assüüria tekstid seda ei kinnita, kujutades meedlasi üksteisest sõltumatute väikevalitsejate võimu all. Sellegipoolest olid meedlased 7. sajandil aegajalt assüürlastele ohtlikud vastased. Suurvõimuna tõusis Meedia esile sajandi lõpukümnendeil, kui Assüüria oli purustanud Eelami. Võib oletada, et meedlased võitsid Elami langusest, saades endale selle riigi valdused Zagrose mägede piirkonnas. 614. a. ründas meedlaste kuningas Kyaxares (Mesopotaamia allikates Umakistar) liidus Babülooniaga Assüüriat, vallutas 612. a. Ninive ja viis 609. a. Assüüria purustamise lõpule. Meedia võimu alla langesid seni Assüüriast sõltunud alad Mesopotaamiat põhja poolt piiravas mäestikuvööndis. Läänepoolseid maid alistades põrkas Kyaxares kokku Lüüdia kuninga Alyattesega, kuid sõlmis 585. a. eespool juba nimetatud rahu- ja liiduleppe.
Assüüria võim oli kõikuma löönud Paabel iseseisvus, meedlased ohustasid Iraani mägismaalt ja samuti kujutasid ohtu skuudid. Assur riik lagunes järsult 612 babüloonlased vallutasid Assuri pealinna Ninive. Assuri viimane kuninga Assur-Uballit viis pealinna üle Harannisse Lõuna-Mesopotaamiasse, Assur osutas aastatepikkust vastupanu, enne kui Assuri järelejäänud piirkond iseseisvuse kaotas. Assuri lagunedes jagati riik kaldulaste (babüloonlased) ja meedlaste vahel. Süüria ja Palestiina alad said kaldulased. Kuna Egiptus arvas selle ala temale kuuluvat, 605. aastal toimus Egiptuse ja Paabeli(Uus- Babüloonia) vahel Karkmeshi juures lahing, Uus-Babüloonia väed võitsid Nebukadnetsari juhtimisel. Uus-Babüloonia kuningriik/Uus-Paabeli riik/kaldea riik. Assüüria impeeriumi lagunedes jagati valdused, kaldulased(babüloonlased) said Süüria ja Palestiina.
Tekkis Hani riik – esimene suuremat osa tänapäeva Hiinat hõlmav hiigelimpeerium. Hani dünastia võttis üle Qini riigi, kuid muutis selle range süsteemi leebemaks, konfutsianism kujune riiklikuks ideoloogiaks. Siiditee, Hiina müür. Keisri võimu alune ala laines pidevalt. Barbarite tsiviliseerimine (hiinastamine). Jagatakse kaheks perioodiks: Lääne-Hani riik 206 eKr – 25 pKr ja Ida-Hani riik 25- 220 pKr. 5. Vana- Pärsia ehk Ahhemeniidide impeerium II aastatuhandel ekr toimus meedlaste ja pärslaste (aarialaste) sissetung Pärsia (Iraani) aladele. I aastatuhande esimesel poolel tekkisid esimesed riigid. Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike-Aasia.