juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas. Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk nö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud ei ole veel tunginud rinnakoesse, on vaid piimajuhades. Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks. Ülejäänud rinnavähi vormid (tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad. Harvaesinev rinnavähi vorm on ka Pageti tõbi, mille tunnuseks on ekseemitaoline lööve rinnanibul. Sel puhul leidub piimajuhades vähirakke (in situ-muutus) ja harvem on tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga. Põletikuline rinnavähk on samuti üsna haruldane ja see on kasvaja, millega koos esineb rinnanäärme põletikusündroom. Rind on punane, kuumav ja turses. Põletikulist
Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lümfogeenne metastaseerumine. 2) Follikulaarne 10-15% juhtudest. Prognoos hea, 5a elulemus üle 80%. Tsütoloogiliselt identne normaalse kilpnäärmekoega. Diagnoos ainult histoloogiline. Hematogeenne metastaseerumine (eeskätt maksasse). 3) Medullaarne 5-10% juhtudest. Sporaadiline või geneetiline (MEN2 sündroom, perekondlik medullaarne kartsinoom). Areneb kaltsitoniini tootvatest parafollikulaarrakkudest. Prognoos keskmine, 5a elulemus 50%. 4) Anaplasne 1-5% juhtudest. Äärmiselt halb prognoos, 5a elulemus nullilähedane. Diagnoosi hetkel 99% juhtudest metastaatiline. Esineb vanemaealistel inimestel. Kilpnäärmevähi diagnostika:
· Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab
Lümfisõlmesiseseid lümfi liikumise teid nimetatakse siinusteks – kihnu ja lümfifolliikulite vahel subskapulaarsiinused, trabeekulite ja säsiväätide vahel medullaarsed intermediaarsiinused ja lümfisõlme väratis värati- e hilaarsiinus Lümfi kulg lümfisõlmes: aferentne lümfisoon subskapulaarsiinus kortikaalne intermediaarsiinus medullaarne intermediaarsiinus värat ja hilaarsiinus eferentne lümfisoon Lümfisõlmedes toimub B-lümfotsüütide aktivatsioon ning diferentseerumine antikehi tootvateks plasmarakkudeks Lümfisõlmede mikrostrooma moodustavad retikulaarkiud ja retikulaarrakud Eristatakse perifeerselt paiknevat koort, tsentraalselt paiknevat säsi ja nende vahele jäävat parakorteksit – parakorteksis paiknevad peamiselt T-lümfotsüuüdid (v.a su)
Säsi moodustavad sõlmekestest lähtuvad säsiväädid. Lümfifolliikulid ja säsiväädid kokku moodustavad organi lümfoidse koe. Viimase ja lümfisõlme makrostrooma (kihn, trabeekulid) vahel paiknevad lümfisiinused (sinus lymphatici), mis on lümfivoolu sõlmesisesteks teedeks. Kihnu ja lümfifolliikulite vahele jääb subkapsulaar- ehk marginaalsiinus, ühelt poolt trabeekulite ning teiselt poolt folliikulite ja sääsiväätide vahele jäävad vastavalt kortikaalne ja medullaarne intermediaarsiinus, viimane suundub hilaarsiinusesse. 28. Põrna vereringe Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid 7) põrna venoossiinused (sinus venosus lienis) 8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v
· Põletikuline rinnavähk harva esinev vorm, mille puhul esinevad rinnanäärme põletikunähud rind on punane, kuumav ja turses. · Paget' tõbi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve · Tubulaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, mille puhul vähirakud on toruja kujuga · Mutsinoosne rinnavähk väga harva esinev vorm, piimajuhadest lähtuv rinnavähk, mida iseloomustab lima eritus · Medullaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvaja meenutab värvilt ajukude · Papillaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvajarakud meenutavad näsajalisi moodustisi 10 Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud. Hormoonretseptorite olemasolu on tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. (Grün-Ots 2010:81) 2.3. Haiguse staadiumid
sekretsioon väheneb. 3. K+ ümberpaiknemine rakuvälisesse ruumi metaboolne atsidoos. NB! Pseudohüperkaleemia - vereproovis hemolüüs Leukeemia- Leukeemia (varem kasutati mõistet leukoos) kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eellaste rohkus, tõrjub kõrvale teiste vererakkude tekke, kaasnev on mh. aneemia, trombotsütopeenia ning küpsete leukotsüütide puudulikkusest tingitud infektsioonid. Leukeemia puhul toimub kontrollimatu (vähitaoline) leukotsüütide medullaarne ja enamasti ka ekstramedullaarne vohamine. Enamik neist suurel hulgal produtseeritud rakkudest on lõplikult diferentseerumata ning nad pole võimelised täitma oma füsioloogilisi funktsioone. Leukeemia tekkepõhjused inimesel pole teada (veistel leukoos viiruslik). Leukeemia vorme eristatakse leukeemiliste rakkude tekkekoha ja kulu järgi: 1. lümfaatilised leukeemiad müeloidsed leukeemiad 2. ägedada leukeemiad kroonilised leukeemiad paraproteineemilised hemoblastoosid
annaabi.ee 
