Ehitus ja kasutamine Basskitarr (joonis 1) on puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on ka elektroakustilisi basskitarre. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele võnkeid mitte pilli kõlakast/kõlalaud ehk korpus ise, vaid elektrooniline võimendi (elektrilise basskitarri puhul). Basskitarri keeli mängitakse näppude või mediaatoriga (medikaga). Erinevalt kontrabassist hoitakse basskitarri horisontaalselt bassisti keha ees. Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel
vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk mediaatoriks. ● presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis
3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid. 2. Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. SISENÕRENÄÄRMED-Organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid: · Reguleerivad organismi ainevahetust · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne
järjestusele kõigepealt TFIIA ja TFIID (milles on TBP subühik). Seejärel lisandub ühtse sündmusena holoensüüm (mis koosneb PolII, TFIIB, TFIIF, TFIIH, TFIIE ning multivalksest mediaator- kompleksist). Mediaator on assotseerunud mittefosforüülitud PolII CTD-ga. Vahepeal on UCE (ülavoolu kontroll-elemendile) või muule regulatoorsele järjestusele seondunud aktivaator. Nüüd aktvaatori aktivatsioonidomään interakteerub mediaatoriga ja transkriptsioon võib alata. Mediaatorkompleks moodustab molekulaarse silla aktivatsioonidomäänide ja RNAPolII vahel. Mediaator mõjutab otseselt transkriptsiooni preinitsatsiooni kompleksi kokkupanekut. On leitud, et üks mediaatori alaühik võib funktsioneerida kui promootori hüperatsetüleerituse hoidja (hüperatsetülatsioon initseerib GTF'de seondumist TATA-boxile). Arvatakse, et mediaatori üksikud alaühikud
muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis
D Omaette probleem on veel ensüümi, mediaatori ja elektroodi tegelik seostamine (ülal oli juttu, et biosensori tööks peab ensüümreaktsioon toimuma võimalikult elektroodi lähedal). Ensüümi otse elektroodile kinnitada ei õnnestu, see rikuks ka tema aktiivtsentri töö. Võime aga ette kujutada, et ensüüm kui valk koosneb peale aktiivtsentri suuresti nn ülejäänud osast (aminohappelised järjestused, mille juures reaktsiooni ei toimu). Selle "kestaga" saabki teda mediaatoriga seostuda, aktiivtsentri tööd häirimata. *** Keskkonnas muutuval ioonide kontsentratsiooni muutumise mõõtmisel põhineva biosensori näiteks on uurea (kusiaine ehk karbamiid) sensor, mis kasutab ensüüm ureaasi ja mida kasutatakse neeruoperatsioonide ja dialüüsi jälgimiseks. Reaktsiooni tulemusel muutub keskkonna ioonide kontsentratsioon, mis võimaldab seda tüüpi biosensoriga jälgida uurea kontsentratsiooni. NH2CONH2 + 3H2O ureaas 2NH4 + + HCO3 - + OH-
Mediaator – neurotransmitter, virgatsaine, kiirelt toimivad väikesed olekulid, mida sünteesitakse organismis. Nt: atsetüülkoliin, amiinid (Epinefriin, norepinefriin, dopamiin (PS), serotoniin (PS), histamiin. AH: GABA (PS), glutamaat (ES), aspartaat, lämmastik(II)oksiid. ATP. Lisaks esinevad aeglaselt toimivad suured molekulid - neuropeptiidid – mitmesugused hormoonid (insuliin, glükagoon). Mõjuvad ainevahetusele, geeniaktivatsioonile. Agonist – aine, millel on mediaatoriga sarnane keemiline struktuur. Sellised ained võivad blokeerida signaali ülekande sünapsis (antagonistid). Kuraare on ACh agonist, mis konkureerib AChga retseptori seondumise pärast. Sama nikotiiniga. Botuliin ei lase atsetüülkoliinil vabaneda presünaptilisest membraanist sünapsipilusse. 3.12. Mediaatorite süntees ja transport. AH. Sünteesitakse närvilõpmetes (saadakse amiinidest, AH). 3.13. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Närvisignaal liigub sünapsisse AP-na
Neid eemaldavad ja reguleerivad topoisomeraasid. Mediaatori vahendused toimuv transkriptsiooni initsiatsioon Inimese geenide transkriptsioon algab peaaegu alati mediaatorkompleksi vahendusel. Seonduvad üldised transkriptsioonifaktorid. Lisaks seonduvad aktivaatorvalgud – spetsiifilised ja on igal geenil erinev kombinatsioom Mediaatorkompleks – suur kompleks, mis seondub transkriptsiooni aktivaatoritega ja on 2-domäänilised valgud. Üks domään seondub DNA-ga, teine mediaatoriga. Teisel üks DNA-ga, teine aga kromatiini ümbermodelleerimise kompleksiga. Keeruline valgukompleks. Lisaks on spetsiaalne TF, mis koosneb kahest moodulist. Üks domään tunneb ära DNA järjestuse ja teine seondub mediaatorkompleksiga. TF terminatsioonid määravad geeni avaldumise. Valkkompleks, mis remodelleerib kromatiini. Histoone atsetüleeritakse. TATA kõverdumine aitab üksteisest kaugel olevaid osi üksteisele lähedale tuua
toodavad antikehi. Enhanceri kaotamine ja muteerimine on näidanud, et need koosnevad mitmest elemendist, mis mõjutavad koguaktiivsust. HO geeni aktivatsioon algab tema sidumisest SWI5 aktivaatorile ülavoolu enhanceril. Seondunud SWI5 interakteerub SWI/SNF kromatiini uuestiehitava kompleksiga ja GCN5-koosneva histooni atsetülaasi kompleksiga. Kui kromatiin on dekondenseerunud ja hüperatsetüleeritud, saab seonduda SBF, mille mediaatoriga seondumise tulemusena moodustub transkriptsiooni preinitsiatsiooni kompleks, milles on polümeraas II ja generaalsed transkriptsioonifaktorid. 41. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust. 3 peamist sündmust: 1) 5' capping 2) 3' lõikamine ja polüadenüülimine 3) RNA splaisimine. pre-mRNA protsessitakse juba tuumas transkriptsiooni ajal ning vaid funktsionaalne mRNA transporditakse tsütoplasmasse.
annaabi.ee 
