KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665.
k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka templi otsakülgi · Kasutati sambaid, ümarkaari, kupleid, viile · Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (Peterburis), võidukaari · Apiirstiilis matkiti rooma ja vanaegiptuse arhitektuuri · Kasutati vaase ja ovaalseid medaljone · Sisekujundus tagasihoidlik, lihtne o Ornamentikas kasutati kreeka-rooma eeskuju (hammaslõige, helmisnöör, munavööt, meander) o Rippuva rätiku-vaniku motiiv o Trofeekimp võidusümbolina(vaenlaselt ära võetud relvad ja lipud, pärit Vana-Roomast) o majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad Ehitised: Pr
See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid
Ja hämarad kaugusedkutsuvad üha ja plikad on kenad ja batjad on head Neil pikkadel linadel lõppu ei tule Neil hävingut haududes lõpeks sul taip Ja ennem sa kõnged ja ennem sa sured Kui lõpeb see pikkadest linadest vaip ARMASTUSE ALTARID Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad kõed on siia poetanud sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdunud sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna, Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti. Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti, 5
elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid. Intarsia
tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla. Hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kuld on jõukuse sümbol ning meeldib seetõttu inimestele, kuid tal on palju muidki huvitavaid omadusi. Hea elektri- ja soojusejuhtivusega, pehmet ja väga plastilist looduses peamiselt väikeste terakeste või kamakatena kivis leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina --sellest valmistati ehteid, raha, medaljone. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetud paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame
tärkav loodus elukreedode mõistmise valu oratooriumi võimas lootus tähistaeva helisev janu sügis loob suurt ja võimast koraali igal hommikul lisandub värve ta täiuslikku kollaazi 23 Armastuse altarid Tõnu Trubetsky Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna, Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti. Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti, Vanast sarvest kammgi, millel murdund mõni pii. Seisata ja oma nodi altarile vii
soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Šartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessansis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, "jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhitektuurist laenatut: karniise, frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid, mida esimest korda kasutas Raffael Vatikani loggia'de (1516-1518) freskodes
Moed on rohkem kahju teinud kui revolutsioonid. Nad on kunsti ihusse haavu löönud, on tormanud isegi ta kondikava kallale, on ehitusi nudinud, kärpinud, ära narrinud, tapnud ehituste vormi, sisu, mõtte ja ilu. Vähe sellest, moed on söandanud ette võtta isegi ümberehitusi, mida igatahes aeg ja revolutsioonid pole teinud. Häbi tundmata on nad «hea maitse» nimel gooti arhitektuuri haavade külge pookinud oma viletsat pudi-padi, marmoriribasid, metallitutikesi, medaljone, voluute, rõngaskujusid, drapeeringuid, girlande, narmaid, kivist tulekeeli, pronkspilvi, lihavaid amorette, pungis keerubeid, mis hakkasid pidalitõvena kunsti palet sööma juba Caterina di Medici palvelas ja 104 mis kaks sajandit hiljem sundisid seda piinatud ja virutatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris.* Niisiis eelmist kokku võttes on kolme laadi rüüsted gooti arhitektuuri moonutanud. Pealispinnal kortsud ja tüükad -- see on aja töö
annaabi.ee 
