TÕDE JA ÕIGUS II OSA ajastu: 20. saj. algus tegevuspaik: Mauruse kool Tartus (Hugo Treffneri gümnaasium) inimese võitlus jumalaga Kokkuvõte Indrek lahkub Vargamäelt ja asub Tartusse Mauruse kooli õppima. Rahapuuduse tõttu peab ta koolis õppimiseks vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi aitama ja lauda katma ning ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku
Pööninguruum oli kitsas ja pidi põlvitama. 3.Kapil olid Goethe ja Schilleri kujud. 4.Tassikõrvad võttis ta kodus kaasa, kuigi tegelt ei võtnud kodust, vaid leidis need kuskilt. Peale seda kutsuti teda mõnda aega Talismaniks. 5.Seal pidi õppima ladina, saksa ja vene keelt. 6.Poola, Läti, Vene ja Sakasa õpetajad. 7.Jumala olemasolu, Inderk uskus, teised mitte. Tõe Aususe teemadel, Härra Maurusele oli väga tähtis, õpilastele nii väga mitte. 8.Esimene kord hakkas halvasti õppima, kui ta sai Sakasamaalt tüdrukult väga hirmsaid ja kurbe kirju ning kui lõpuks tüdruk ära suri. 9.Indrek pidi koolist lahkuma, kui kirjutas koolilehte artikli, kus kuulutas et Jumal on surnud ja et taevast pole olemas. Härra Maurus oli sokeeritud ning viskas koolist välja ta. 10. 11.Teose lõpus sai Tiina jalule ja see oli ime.
- Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid
seal koolis pole kõik asjad nii selgesti mõistetavad ja ausad ning et valesid kuuleb tihemini kui tõde. Tõe rääkimine võib olla kohati valusam, kui valetamine ning võib jätta vahele nii mõnegi probleemi lahendamise. Indreku vanemad pole võimelised teda materiaalselt toetama õpingute ajal, kuid olles aus ja töökas noormes annab härra Maurus talle võimaluse siiski edasi õppida. Ta pakkus talle kooli ukeshoidja kohta, millega Indrek oli nõus. Siis aga tuleb Saksamaalt isale(Maurusele) külla tütar, kelle nimeks oli Miralda. Miralda ja Indrek hakkavad suhtlema ning kiinduvad üksteisesse. Miralda lahkub tagasi Sakasamaale mõne ajapärast. Saksamaalt aga Miralda enam ei naase, ta sureb olles Saksamaal. Ennem surma kirjutas ta aga kirja Indrekule, kus ta avaldas oma tundeid Indreku vastu. Pärasst Miralda surma jõuab Indrek täielikule veendumusele, et Jumalt pole olemas, kuna keegi ei võtnud ta palveid kuulda, kui ta soovis Miraldat veel eluana näha
Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama
praegu küllalt piinlikult publiku silme ees lahti mängiti. Järgmisel (või samal?) päeval Vargamäele jõudes ja seal etenduskoha poole kulgedes, mõlkus kogu aeg meeles 2. osas olnud vahva stseen, kus Maurus küsib Indrekult: ,,Mis isa talu nimi on?". Indrek: ,,Vargamäe". Ja selle peale tuleb selline tähenduslik muigamise paus koolipapa poolt, et hea kohanimi küll, ja peremehe poeg on aususe kehastus ise, ja Indrek vaatab omakorda arusaamatult Maurusele otsa, et mis siis selles nii naljakat on, ega me sellepärast vargad pole, et me Vargamäel elame. Selline tummstseen nagu. Tulime kohale teatava eelarvamusega, ikkagi mingi maakolgas, pori ja hais. Ei suutnud minu arvamust sellest kohast ega lageda taeva all etendatavatest suvetükkidest tõsta ka Linnateatri väga hea esitus. Koht oli lagedal väljal, ühele poole jäid toitlustuslett ja traditsiooniline tasuta vee jagamise laud, 2 välikäimlat ja siis sai siseneda juba etenduse
" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi. Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu: ,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata.
tulemine on hoopis kahtluse all, noormees näeks heameelega maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Teine osa Teine osa räägib tervenisti sellest, kuidas Indrek on Taaralinnas Mauruse koolis (tegelikult Hugo Treffneri gümnaasium) õppimas. Tema rahapuuduse tõttu peab ta elama pööningul ("Siberis") koos teiste kõige vaesemate koolipoistega ja lisaks veel ka vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda piiluvad kogu kooli poisid, ja armub temasse. Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Indrekule jääb eluks ajaks meelde stseen, kui Ramilda oli tulnud koju ja
need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui
Lõpp sarnaneb, antakse alla, ei vii kuhugile Indrek ja Maurus= Pearu ja Andres Maurus-puuduvad põhimõtted, kõikidele võimudele meelepärane. Olevat väga eestimeelne Mauruse kool erakool(kallis)- võtab Indreku kooli vaid seepärast, et too eestlane Indrek oli uksehoidja ka öösiti, tegi teenija tööd Lugu läheb lahti siis, kui tekib küsimus jumalas Indrek mõtlev iimene Maurusele ei meeldi, et Indrek julgeb kahelda jumalas Maurus veab Indreku piinapinki Kodus uskus Astronoomiõpetaja kutsub õpilased enda observatooriumisse tähti vaatama Indrek küsib, kas ta näinud märki jumalast aga ta pole näinud Kooliseinale kirjutab artikli, et jumalat pole, viidates õpetaja tähelepanekule Maurus otsustab Indreku välja visata I Indreku armumine Mauruse tütresse Rameldasse
annaabi.ee 
