raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.» Filmimas käidi helikopteriga Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt. «Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest. Tollal oli aga õhust filmimine nagu riigisaladus ning ilma KGB loata ei lastudki filmima. Ütlesime,
muusikapedagoogika erialale. Alo MAtiisen omandas elukutsetest endale ainult muusiku karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud. Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufilm ``Tule tagasi, Lumumba´´ · Film ``Semm´´ · Film ``Eesti õhuruumis´´, Polarfilm · Dokumentaalfilm ``Eesti partii´´, erastuudio ``Maurum´´ Kuulsamad lavateaosed, millel on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · ``Charlotte koob võrku´´ · ``Roheline muna´´ · Ooper ``Dispuut´´ · ``Väike merineitsi´´ Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4
Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi
R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) · Laul "Emale" Sõnad Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika: · Mängufil m " Tule tagasi, Lumu mba " · Film " S e m m " · Film "Eesti õhuruumis ", Polarfil m · Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna"
Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J.Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitaja oli Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud 6 Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika. Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski
Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 748 nimetust. Videofilmid Piirdaatumid 1908 käesoleva ajani.... Kokku 400 kassetti/DVD, millele salvestatud ca 800 nimetust (pealkirja) originaaltoodangut seisuga 01.01.2008. Oma toodangut on asunud hoiustama 20. sajandi lõpul hulgaliselt asutatud filmistuudiod nagu Freyjafilm, Maurum, Eesti Joonisfilm, Vesilind OÜ jt. Suuremad videofilme sisaldavad arhiivid: Eesti Video (30 kassetti aastatest 1988-1992); TV-3 (18 kassetti aastatest 1992-1999); Faama Film (12 kassetti aastatest 1993-1999); Läänemaa Telestuudio OÜ (8); Eesti Filmiarhiiv (omavõtted 113 säilikut aastatest 1990-2001). 8 Fotokogu
Balti keti tähtsust näitavad ka mitmed mälestised ja sündmused, mis selle auks ja meenutuseks on tehtud. Samuti näitab selle olulisust kandmine UNESCO maailma mälu registrisse. 15 Kasutatud kirjandus 1. Pajur A., Tannberg T. (2006) Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile, II osa. Avita 2. Koik L. (2004) Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. Talvik M., Lepp T (2009) Balti loorberid. Videomeedia 4. Simm P. (2009) Balti tee. Maurum 5. Rahvarinne. Kronoloogia: 1989.aasta august [ http://www.rahvarinne.ee/rr/37/] 6. BNS. Vilniuses kavandatakse uut Balti ketti. Tartu Postimees 05.05.2007 7. Balti ühtsuse teatejooksule elas Eestis kaasa üle 7000 inimese. 25.08.2008 [http://baltikett20.ee/meediale/pressiteated/] 8. CNN. Human chain protest spans Taiwan. 28.02.2004 [http://edition.cnn.com/2004/WORLD/asiapcf/02/28/taiwan.protest.reut/] 9. Embassy of the United States
Balti keti tähtsust näitavad ka mitmed mälestised ja sündmused, mis selle auks ja meenutuseks on tehtud. Samuti näitab selle olulisust kandmine UNESCO maailma mälu registrisse. 16 Kasutatud kirjandus 1. Pajur A., Tannberg T. (2006) Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile, II osa. Avita 2. Koik L. (2004) Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. Talvik M., Lepp T (2009) Balti loorberid. Videomeedia 4. Simm P. (2009) Balti tee. Maurum 5. Rahvarinne. Kronoloogia: 1989.aasta august [ http://www.rahvarinne.ee/rr/37/] 6. BNS. Vilniuses kavandatakse uut Balti ketti. Tartu Postimees 05.05.2007 7. Balti ühtsuse teatejooksule elas Eestis kaasa üle 7000 inimese. 25.08.2008 [http://baltikett20.ee/meediale/pressiteated/] 8. CNN. Human chain protest spans Taiwan. 28.02.2004 [http://edition.cnn.com/2004/WORLD/asiapcf/02/28/taiwan.protest.reut/] 9. Embassy of the United States. Human Chain around Tbilisi. 01.09
annaabi.ee 
