spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat? Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri. 10. Mis on spektrograaf? Spektograaf on spektraalaparaat, kuhu saab mattklaasi asemele panna fotoplaadi spektri jäädvustamisks. 11. Mis on spektrometer? Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat 12. Mis on spektroskoop? Spektroskoop on aparaat, kus kasutatakse pikksilma. 13. Mis on kiirgusspekter? Kiirgusspekter on vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. 14. Kuidas liigitatakse kiirgusspektrit? Kiirgusspekter jaguneb pidev- ja joonspektriks. 15. Iseloom. pidevspektrit.
katmiseks. Klaasi pakitakse mingi pehme materjaliga polstertatud kastidesse. Kvaliteetsemate klaaside pakimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga või mõlemad küljed. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutusalad on samad, mid jääklaasil. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena.
muutuvad tundmatuseni värvikaks). täisvarjusid. Võib tulla Mõnikord varjutab päikese nõrku, harva mõõdukaid täielikult, kuid sagedamini paistab laussademeid. päike nagu läbi mattklaasi, olles ,,vesise ilmega". Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtsajupilved on ühtlase Kihtsajupilved on välimusega ja hall või tumehall, tüüpilised sajupilved,
Prismas toimub valguse dispersioon, see tähendab, et erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langesid kõik valguslained ühesuguse nurga all (paralleelne valgusvihk), siis väljuvad prismast erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Need koondatakse läätsega ühte tasandisse, mis asub läätsest fookuskaugusel. Seda tasandit nimetatakse fokaaltasandiks. Fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks on seal mattklaas. Spektri jäädvustamiseks võib mattklaasi asemele panna fotoplaadi või filmi. Sellist spektraalaparaati nimetatakse spektrograafiks. Kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil (näiteks elektriliselt), siis nimetatakse aparaati spektromeetriks. Kui teise läätse asemel kasutatakse pikksilma, kutsutakse aparaati spektroskoobiks. Sprektite liigid. Erinevad ained kiirgavad erineva koostisega valgust, kusjuures
5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17
teravustamist võimaldav jooksupõhi ja kassetid. Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud, pildistamiseks oli vajalik tugev statiiv, pildimotiivi kontrollimiseks pidi fotograaf sukelduma musta riide alla. Peale pildi kadreerimist ja teravustamist tuli teha rida tööoperatsioone: sulgeda objektiiv vastava kattega, asetada mattklaasi asemele filmikassett ning alles peale filmikasseti valguskindla siibri eemaldamist oli võimalik asuda pildistama. Eriti keeruline oli portreede pildistamine, pildistatav pidi dagerrotüüpia-ajastul istuma täiesti liikumatult 3040 sekundit. Nii kasutati tehnilisi abivahendeid, peatugesid ja rihmasid, millega pildistatav fikseeriti liikumatuks. 10 Pöördelise muutuse fotograafiasse tõi kunstnik ja fotograaf Frederic Scott Archer (18131857), kes võttis 1851
Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. 6. Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise soojuskiirguse (päikese
samuti tekkida klaasi muutused. Kuumalt vormitud klaasi liigid. · Lehtklaas. Lehtklaas on läbipaistev, värvitu. Karastatud või karastamata. Võivad olla varustatud sarrusega. Kasutatakse akna-, välisviimistlus- või siseviimistlusmaterjalina. Paksus 0,7-20 mm. Aknaklaas on tavaliselt 3-7 mm paksusega. Eriti paksu klaasi kasutatakse tavaliselt siseviimistluses. · Valuklaas. On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid. Peegelklaasi valmistamiseks poleeritud klaas on paksusega 6-20 mm, karastatud või karastamata. Armeeritud klaas on paksusega 6-10mm, valmistatakse metallvõrgul, takistab killunemist, on suurema tulekindlusega, sealhulgas: · reljeefklaas · mullklaas · klaaskiud Kõige üldisemalt jaotatakse klaasmaterjalid nii: · Lehtklaas
[4] 3.3 Matistatud klaas Matistatud klaasi kasutatakse juhul, kui eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust. Mattklaas hajutab valgust ning on vastavalt töötluse viisile kas osaliselt või täielikult läbipaistmatu. Seetõttu kasutatakse matistatud klaasi peamiselt privaatsuse tagamiseks. Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Eriti populaarne on mattklaasi kasutamine vaheseintes ja dusinurkades. Siidmatid klaasid sobivad eelkõige akendele ja ustele. Klaasid, mille paksus on vähemalt 8mm ning mida on karastatud, sobivad riiuliteks, lauaklaasideks, vaheseinteks ja usteks. Matistatud klaas on töödeldav nagu tavaline klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [4] 3.4 Optiwhite klaas Tavalisel klaasil on loomulikult kergelt rohekas või sinakas toon, mis on optiwhite klaasi puhul viidud miinimumini
Päike ja Kuu tekitavad neist läbi paistes halo. ) Keskmise kihi ehk keskpilved 4. Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac ( Valged, mõnikord hallikad või sinakad lainelised pilved, mis koosnevad pallikestest. Mõnikord asuvad nad nii üksteise lähedal, et nende servad liituvad. ) 5. Kõrgkihtpilved Altostratus As ( Kergelt kiulise struktuuriga ühtlane hallikas või sinakas pilvede loor. Mõnikord on loor nii õhuke, et Päike ja Kuu paistavad nagu läbi mattklaasi. Tavaliselt katab loor järk-järgult kogu taeva.) Alumise kihi ehk madalpilved 6. Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc ( Hallid pilved, mis koosnevad suurtest vallidest või pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8
Tornjad kõrgrünkpilved osutavad sellele, et troposfääris on tekkinud võimsad püstvoolud. Viimaste alusel aga arenevad sageli äikesepilved. Kui hommikupoolikul täheldatakse selliseid pilvi, siis tavaliselt esineb samal päeval antud kohas või ümbruskonnas äikest ja hoogsademeid) *Kõrgkihtpilved (kihilise struktuuriga, väliselt paistab halli või sinaka loorina. Päike või Kuu ei paista läbi mitte teravate kontuuridega, vaid nagu läbi mattklaasi. Halonähtused puuduvad. Paksema kõrgkihtpilve puhul ei paista Päike ja Kuu üldse läbi. Koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest. Sademeid võib neist pilvedest langeda nõrga lume või vihma kujul. Suvel enamasti sademeid ei anna, sest piisad auruvad soojemates õhukihtides enne maapinnale jõudmist) ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes)
Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi käre pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja käsutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. Relieefklaasi saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed klaasi tõmbamise käigus reljeefseks. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja tema kasutusalad on samad, mis jääklaasilgi. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi käredaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidena jne). Klaasile võib mateerimise teel kända ka tekste. Sardklaas saadakse kähe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke.
annaabi.ee 
