Inimesed suundusid linnadesse elama, linnastuti, sest taheti vabrikutesse töölisteks, liinitöölisteks, et raha teenida. Suunduti nö parema elu otsinguile. See mõjus suuresti peresuurusele. Linnas olid väikesed korterid ja seega ei pandud enam perele rõhku. Kuna linna suunduti mitmetest paikadest, siis ei tuntud eriti teineteist. Tekkis anonüümsus, inimesed võisid hakata elu vabamalt võtma. Võidi kirikus käimist planeerida, saada lapsi iga suvalise matsiga ning sellest ei sahistanud kõik. Tekkisid kõiksugu lõbustused: lõbumajad, paraadid, baarid süvenes alkoholism. Tekkisid taas muutused ühiskondlikes korraldustes, hakati pöörama rõhku inimeste heaolule ning areneti veelgi edasi. Mida ajalugu edasi, seda ilmalikumaks muutuvad inimesed. Enam ei peeta kohustuslikuks minna pühapäeval perega kirikusse palvet lugema, vaid minnakse sinna siis, kui tuntakse selleks vajadust. Kuna on toimunud
ning koolitada lapsed." Ta ei saaks elada üks päev korraga, sest tema töö on linnades nii hinnatud, et tellimused ulatuvad nädalate kaugusele. Professorist teadlane, kelle rõõmutu ja tark pilk hirmu tekitab, vastaks sellele ehk nii: "Teadus on minu jaoks kõik. See on valgus, mis viib elu edasi, kuid pole kättesaadav kõigile." Oma sisimas tunneks ta kibedust, kui peaks kohtuma,või mis veel hullem, kõnelema harimatu matsiga, kes elab päev korraga ning ootab elult vaid tsirkust ja leiba. Parema meelega istuks professor oma kabinetis lahtise raamatu ning helendava arvutiekraani ees ning suhtleks inimestega, kes tema tööst lugu peavad. Inimestega, kes näevad tema töös tulemust ning austavad teda. Kuid kuidas vastaksin mina küsimusele mis on minu elu kreedo? Minu elu kreedo on see, et ma saaksin ringi liikuda, õppida tundma maailma enda ümber. Suuresti on minu elu mõtet mõjutanud
Annikal oli järgmisel päeval kaelas uus kallis kaelakee ja poiss arvas, et ta sai selle Svenilt. 8.Tommy puges kiiruga garderoobi ja oleks seal peaaegu vahele jäänud, kui Sveni jope taskus mobiil hilines. Kribu puges voodi alla. 9.Ta nägi diivanilaual paberit, milles oli kirjas, et uus kohtumispaik on 20.veebruaril Sinises metsas kell 23.00. 10.Sven oli suurt kasvu paks mees, tal on pikad juuksed ja habe, armiline nägu. Hääl on tal sarnane mateõpetaja Matsiga. Seepärast arvasid poisid, et Mats on röövlite poolt tapetud ja maha maetud. 11.Poisid põgenesid läbi traataia, kust mehed läbi ei mahtunud. 12.Politseinikud käisid koolis ja kõik said teada, et poisid pätikamba jälil olid ning tänu neile kooli sülearvuti ja projektor jälle kätte saadi. Mathilda rääkis siis kõigile, et Kribu ja tema käivad. 13.Mats oli juba kaks kuud tagasi puhkuseavalduse kirjutanud, aga kantseleis oli mingi segadus ja asi jäi kahe silma vahele
kirjutada. Peremees ei andnud tühje lubadusi ja kaup tehti kohe ära. Kui talu oli Jüri nimel, tegi isa juttu naisevõtust. Mats ägestub, kui kuuleb, et Jüri tahab kosida olematu kaasavaraga karjatüdruk Roosi ja nõuab talu endale tagasi, kuid nende jagelemise lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõjaväekutse. Teise tantsu tegevus toimus iseseisvas Eestis. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Selle aasta rehepeksu ajal tahtis Aiaste sulane Eedi suvetüdruk Maalilt musi, kuid lõbus mängimine viis kurva õnnetuseni - Eedi kukkus trumlisse. Ta toimetati ruttu arstile, kuid samal ajal oli tallu saabunud portfelliga mees - oksjonipidaja, kohtutäitur Pettai. Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile,
kõik asjad tagasi. Peategelase iseloomustus: Peategelaseks pean ma Taavet Aniluike, sest ta teeb kaasa kõigis ,,tantsudes": algul perepoeg, hiljem taluperemees, kes nõukogude ajal küüditatakse. Taavet on oma isast, Matsist, väga erinev. Kui Mats Aniluik oli täis väärikust, üks selle kandi tähtsamatest ja lugupeetavamatest meestest, kes töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne küünega, siis Taavet oli hoopis teistsugune. Matsiga võrreldes oli ta palju leebem, ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem kui isa. Lisaks Taavet armukadetses, mille tõttu ta ka ühe karjapoisi lahti oli lasknud. Ta oli hästi kerglane, mille tõttu ta ka oma venna Karli kahele koolivennale, kes rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta
talu tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma
tema nimele kirjutada. Hobune rakendati ette ning käidigi testamenti muutmas. Tagasiteel tekkis isa ja poja vahel rüselus, sest Jüri oleks hea meelega karjatüdruku Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma
Kaks aastat hiljem, 1956, valvas Jasin riikliku koondise väravat Melbourne'is ning pälvis olümpia kulla. 1960 võitis ta koondise kooseisus esimesed Euroopa meistrivõistlused, mida tollal nimetati rahvaste karikavõistlusteks. Pärast saatuslikku 1953. a polnud Jasin hetkekski tagasi vaadanud. Esimese seitsme aasta jooksul pärast debüütmatsi NSV Liidu koondises oli ta kaotanud vaid kaks rahvusvahelist kohtumist ning lõpetas oma karjääri koondise ridades tollal rekordilise 78 matsiga. Dinamo kooseisus pidas Jasin 326 kõrgliigamatsi ning võitis liiga meistrivõistlused kuuel korral ja NSV Liidu karika kahel korral. Kui ta aastal 1990 suri, kirjeldas uudisteagentuur TASS teda sõnadega: ,,NSV Liidu kuulsaim sportlane läbi aegade". 4.1 Parim väravavaht ja parim koondislane: Jasini kuulsus levis kiiresti üle kogu maailma- mitte ainult tänu tema väravavahivõimetele ja
Keegi ei võta mütsi ta ees maha, tema ei võta ka teiste ees, sest see aeg on möödas, kus paruni ees käidi kõverdi, külg ees, müts pihus ja kaabiti kintsu. Talud olid nüüd päriseks ostetud. · Jüri pidas tähtsaks seda, et tal oleks võimalu ise naine valida, mitte et isa dikteeriks ette, kellele ta peab kosja minema. TEINE TANTS: (Eesti iseseisvumine 1918) · Talus polnud enam tõsidust, meelekindlust ja karskust. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem · ,,Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat." · Käo ja Aiaste vahel käis võitlus, kumb talu parem on. · ,,Nad elavad täiesti oma hobustele, vedurivankritele ja piiritülidele, omandikirg on ainus, mis neid tagant tõukab. Nad mõtlevad riidest, toidust, soojätkamisest ja veel ühests-teisest
enam neiu juuresolekul tagasi hoida. "Poiss palus, poiss mangus palavalt. Hing pidi tal rindu kinni jääma, kurgus oli kuiv, nägu õhetas." Niimoodi kirjeldab Tuglas Kustat, kes Maali ukse taga sisselaskmist mangub. Maalit kirjeldatakse aga kui jonnakat ning kiuslevat tüdrukut, kes kohe mitte Kustat enda kambrisse ei taha lasta. Ehk ongi selles asi: äkki ongi Kustas selline, kes tahab, mida ta ei saa? On mainitud juba varem, et Kustasele ei meeldinud lodevad tüdrukud, kes iga matsiga voodisse kipuvad. On võimalus, et Kustasele meeldisid hoopiski väljakutsed. Maali oli teistsugune, tema ei andnud niisama alla ning Kustas nägi selles võimalust, ihaldusobjekti. Ta pidi saama selle, mida tahtis ning oli selleks valmis ka jõudu kasutama. Ärevust tekitavad näiteks kirjeldused, mil Kusta vihaseks muutub, ähvardades Maali uks maha murda ning jõuga ta enda omaks teha; mil Kusta teda vihaselt mööda ilma taga ajab, käed rusikas ning silmad raevu täis
· kõiki pani imestama, et ta hoolitses ka teiste eest(oma kuludega): ehitas haigla, kaks kooli, lõi asutuse, kus saavad abi vanad ja haiged töölised hakkas tegelema linna sotsiaalpoolega · hakati mõtlema selle, peale, et mees on äkki auahne: talle pakuti teenete eest ordenit, aga mees ütles sellest ära · kõrgem linna seltskond tahtis temaga suhelda, kuid mees hoidis neist eemale · tehti järeldus, et tegemist on mingisuguse kahtlase matsiga · linnarahvale ta meeldis: inimesed said tööd, elatustase tõusis · sinna linna tuli tööle politseiinspektor Javert, kes oleks sama hästi võinud olla ka pätt: isa oli sunnitööline, ema kaardimoor · Jave oli fanaatiliselt kohusetundlik, tema jaoks oli seadus ülim · kui ta nägi Madeleine't, siis tundus mees talle kummaline · ühel päeval jäi üks vanem mees vankri alla · mees oigas ja pidi iga hetk surema
Tema oli nimelt vaga ja vaikne maatüdruk ja mina võtsin ta nii-öelda armu poolest ja isalikust tundmusest oma juure, et ta õpiks pisut elu tundma ja et temast saaks inimene, mis oleks juba õige ja täisinimene, nagu seda öeldakse. Nõnda siis olen mina temast tõsise inimese teind ja oma majaluku, kes teab, et kõik pole hõbe, mis haljas, ega kõik kuld, mis hiilgab. Aga mis peab temast peale minu surma saama? Tema ei või ometi iga matsiga leppida, ega? sest ta on pisut nagu koolitud juba, ainult et saksa keelt ei mõista, ehk olgu siis et mõne sõna, mis ta minult on kuulnud. Sest sel tüdrukul on ütlemata hea pea: kord kuuleb ja juba ongi käes, niisuke hea pea on tal. Pagana tüdruk oma peaga! Muidugi, see maja siin jääb temale, seda peate teadma, sest seda oskab tema kõige paremini peale minu surma pidada. Aga majast üksi oleks nagu nõrgale naisterahvale vähe, temale oleks tuge tarvis, mis oleks õige tugi
annaabi.ee 
