Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kl...
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajaduslik...
Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veis...
Kinkazu Potos flavus Doris Kaarus Kinkazu meenutab oma välimuse, eriti haardsaba poolest ahvi, kuid tegelikult kuulub ta kiskjaliste seltsi. Ta on pesukaru lähisugulane. Kinkazu elukoht Kinkazu asustab troopikametsade puulatvu alates mehhiko lõunaosast kuni Mato Grosso mägedeni Brasiilias. Kinkazu toitumine Kinkazu sööb puuvilju, nektarit, mett ja linnumune ja poegi. Kinkazu keha Kinkazu keha on 42-57 cm Saba on kuni 55 cm Kaalub 1,5-4,5 kg. Elab ligikaudu 19 aastat. Iseloomulikud omadused SABA: Äärmiselt liikuv, sageli sama pikk kui keha. Ta mässib saba ümber oksa, et ronimisel ja söömise ajal tasakaalu hoida. Saba aitab tal oksa peal püsti püsida. KARVASTIK: Kul...
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased.....................................................
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase...........
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
annaabi.ee 
