Juhendaja: Tallinn 2007 Sissejuhatus Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga.
uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida
eestis tegeldi pealmiselt vahetuskaubaga,kus siis kaup vahetati kauba vastu ümber.Eestlased elasid suitsutubades.13 saj alguses oli Eestis kokk umbes 45 kihelkonda ja need liitusid omaette maakondadeks,neid oli 8. Umbes 11.saj keskpaiku jäeti mitmed linnused maha ja loodi ringvalla-linnused.Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal. Muinasusund Usulistesse vaadetesse tõi muutusi kaasa tihe suhtlemine naaberhõimudega.Enim on uuritud kalmeid,mis on andnud teada matmiskommetest ja ettekujutusest surmajärgsest elust.Arvati et inimesed omavad peale füüsilise keha ka väge,selle abil sai ravida,loitse peale panna ja ka nõiduda,selliseid isikuid nim tarkadeks.Inimesed jõid ja sõid loomade verd lootes saada nende väge saada endile.Eestlased uskusid et inimese hind suudab ringi rännata aga peale surma hing lahkub oma nö uudekodusse.Loodust austati väga ja oldi arvamusel,nii nagu mina talle,nii tema mulle.Usuti et on olemas haldjad ja vaimud
uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida
Tundub, et igal aastal hukka ei mõistetud, vaid kurjategijad koguti kokku, et neid kollektiivselt ohverdada. Diodoros kirjutab, et kurjategijaid hoiti viis aastat vangis ning aeti siis jumalate meeleheaks teibasse. Strabon kirjutab, et ohverdus toimus enne lõikuse lõppu. Karnuudi assamblee võis seega toimuda iga viie aasta tagant viljakorjamise ajal. Ainult druiidil oli õigus võtta inimeselt tema sotsiaalne ja ka bioloogiline elu. 23. Arheoloogia andmed keltide matmiskommetest Hallstati ja La Téne ajal. Hallstat: hauapanusteks hobuserakmed, 4-rattalised vankrid. Varasemal Hallstatti perioodil levis põletusmatus, kuid hiljem ilmus laibamatus (võimalik, et ka kimmerlaste toimel). Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu ühiskondlikku seisundit. Lihtelenaikkonna hauad rühmitusid aadlike haudade ümber nagu nende eluasemed linnuste ümber
16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed) Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad muutused matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, aga nüüd moodustasid nende ,,sisekonstruktsiooni" suurematest kividest laotatud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks.
järverannal. Majanduslik baas oli loomakasvatus ja põllundus. Kasvatati otra, kahte hirsisorti, kolme nisusorti, herneid, ube, läätsesid, lina jm. Loomadest peamiselt veised ja lambad, aga ka sead, kitsed; tähtis osa ka jahil. 7 Säilinud on riidejäänuseid, nahkrõivaid. Leitud ruhesid, mõlasid, algelise adra tükke. Kirved peamiselt kivist. Suhteliselt vähe tulekivi. Keraamika on kujult valdavalt kerajas. Matmiskommetest varasel perioodil jäljed puuduvad. Kasutusele võeti vaskkirved. Prantsusmaal vastas vaiehitiste kultuurile vastu Sveitsi piiri Camp-de-Chassey kultuur. Tegu samuti keskneoliitilise kultuuriga, nimimuistis Saone jõe ääres. Vahel on selle kultuuri asulad ümbritsetud taraga. Hooned nelinurksed. Kasvatati rukist, hirssi, õunu ja pirne. Loomadest lambad, kitsed, härjad. Michelsbergi kultuur (4400 eKr3600/3500 eKr) sai alguse Saksamaal. Nimimuistis avastati 1884. a. Baden-Württembergis
Ipimedeia, Diwia, Hermes Areias, Drimios. Lisaks ka Hephaistos, Arthemis, Dionysus, Zeus ja Hera. Enamikku asutati ka hiljem, aga samas osad jumalad kaotasid oma tähtsuse. Kreetas domineerisid jumalannas, Mükeenes aga mitte enam nii väga. Teispoolsus Sellele pöörati rõhku. Kreeta haudade juures olid tantsuplatsid. Kreekas olid kuppelhauad, suured ja põhjalikud, ilmselt valitsejatele. Kõik on rüüstatud, seega ei ole eriti teada matmiskommetest eriti midagi. Ühel sarkofaagil (Ava Tirada) on säilinud mingi kujutis, kus tuuakse surnuohvreid (loomi, laeva jne). Kaarik oli oluline element. Mükeeme periood kukkus 12. saj kokku. Tumedast perioodist pole praktiliselt midagi teada. Arhailine periood ehk kõrgaeg Uus tõus Kreekas alates 8.saj ja algas arhailine periood. Taasavastati kiri, jälle tehti templeid. Kuna kreekalsed elasid linnriiklikult. Polis oli ka religioosne ühendus ehk moodustas inimgrupi, kes koos austas jumalat
annaabi.ee 
