vormimisel ning jahutamisel erineva struktuuriga sulameid. Kõrgendatud tugevusega on peeneteralised mikrolegeeritud ja Bake Hardening- tehnoloogia alusel saadud terased. Kõrgtugevad on kahefaasilised ja TRIP- terased. Suurima tugevusega on kuumvormitud ülitugevad terased ehk martensiitterased. Kuna neid teraseid vormitakse temperatuuril 900...950 °Cpressis,siis erilise jahutusprotsessi tulemusel saadakse sulami struktuur, millel on kõrgeimad tugevus- ja kõvadusnäitajad (Rm >1000 MPa). Niisugusest materjalist on näiteks esipõrkeraua põikitala, kesktunnel, A- piilar/katuseraam, B- piilar ja muud vastutusrikkad osad. Kõrgendatud ja kõrgtugevate teraste osakaal moodsas autokeres on ca 70%. Varem oli see vaid 30... 40%. Mitmefaasilistes terastes on ühendatud suur tugevus, hea deformeeritavus töötlemisel ning energia neelamise võime kokkupõrkel. Liiklusõnnetuse korral muutuvad terased deformeerudes
või V-soonega teimiku puhul. Materjali hapruse suurenemist (löögisitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel nim. külmahapruseks. Habras purunemine jätab jämedateralise läikiva pinna, sitke purunemine aga kiulise mati purunemispinna. Terastel on külmahapruslävi (TKHL) vahemikus + 50...-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid: Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt,
annaabi.ee 
