juhul, kui see tõesti on vajalik. Optimaalne pakendamine aitab vähendada pakenditest tulenevat jäätmete hulka. Pakendamine mängib ka olulist rolli pakendatava toote kaitsmisel. Üldiselt on toote valmistamisel kulutatud energia ja ressursid palju suuremad kui pakendi loomisel. Juhul, kui toode saab kahjustada, on kaotatud energia ja ressursside kogus suurem, kui pakendi loomisel vaja läheks.[11][12] 2. Minimeerimine – pakendamisel kasutatava materjalikoguse vähendamine on pakendamise protsessi oluline osa, mille poole insenerid püüdlevad. Materjalikoguse vähendamine üldjuhul vähendab ka kulusid. 3. Taaskasutus – taaskasutus on materjalide ümbertöötlemine, et neist valmistada uusi tooteid. Pakendamisel pannakse rõhku enim kasutatavate materjalide ümbertöötamisele: teras, alumiinium, paber (papp), plast jne. Mõnikord kujundatakse pakendid nii, et
Tänapäeval on pakendite arendus üldiselt suunatud jätkusuutlikkusele, kekkonnasäästlikkusele ning järgib keskkonnalaseid ja ringlussevõtu eeskirju. Tähtsamaid põhimõtteid on viis. Esiteks ennetamine – jäätmete tekke ennetamine on põhieesmärk. Pakendama tuleb vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Optimaalne pakendamine aitab vähendada pakenditest tulenevat jäätmete hulka. Teiseks minimeerimine – pakendamisel on väga oluline kasutatava materjalikoguse vähendamine ning selle poole püüdlevad insenerid koguaeg. Kui vähendada materjalikogust, siis vähenevad ka muud kulud. Kolmandaks taaskasutus – see on materjalide ümbertöötlemine uuteks toodeteks. Üha enam töötatakse selle nimel, et kogu materjali saaks taaskasutada. Taaskasutuse tähtis osa on elanikkonna jäätmete sorteerimine ja nende hulga vähendamine. Neljandaks energiakasutus –
Esimese tegevusena oli vaja meil leida õige materjal. Sobiva materjali otsimise käigus tuli välja, et meil oli jäänud varasemast terassi ehitamise projektist puitu üle, mida saime nüüd kasutada grilli abilaua ehitamisel. Loovtöö teine, oluline etapp, oli laua disaini väljamõtlemine ning joonise tegemine. Joonise tegin valmis koos koolivälise juhendajaga. Joonestasime nii eestvaate kui ka külgvaate ning panime juurde mõõdud. Peale joonise tegemist, saime teha ka vajamineva materjalikoguse arvestuse. Töö valmistamise kohaks valisime vanaisa garaazi. Esimese asjana mõõtsime kasutatava materjali lauajupid ära ja lõikasime otsad nii, et kõik oleks täpselt 90 kraadi ehk täisnurga all. Peale seda hakkasime mõõtma ja lõikama õigesse pikkusesse laua pealmise osa juppe ja neid kokku kruvima (Lisa 1). Kõigepealt saigi valmis laua pealmine osa ehk töötasapind. Siis ehitasime selle alla käiva laua raami, millele toetub laua pealispind ning mille külge
sõelte arv valitakse lähtudes proovi olemusest ja nõutud täpsusest. FI-terakuju plaastsustegurina. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus üle 4 mm teradega fraktsioonidele. Plaatsustegur on kivimaterjali tera kuju määratlemise põhiline meetod. Seda määratakse iga sõelumisega paralleelsete piludega varbsõeltel. Üldine plaatsustegur arvtutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade summaarne mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Nt F35 näitab, et plaatsusteguri maksimaalväärtus on 35. Kujutegur on kasutusel nõudmisel. SI. Purunemiskindlus LA. Jämekivimaterjali purunemiskindluse hindamine toimub põhiliselt Los Angelese meetodiga. Katse sooritatakse kivimaaterjaliga, mis läbib 14mm avadega sõela ja jääb 10 mm avadega sõelale. Kivimaterjali proovi pööritatakse LA trumlis koos teraskuulidega. Pärast teatud arvu pöördeid määratakse materjali jääk 1,6mm avadega
trumlis 5400 pööret, määratakse kulumisel toimunud massikadu. Külmakindlus: katsetatakse destilleeritud vees või 1% NaCl lahuses. Katseproov allutatakse 10 külmutus-sulatustsüklile. Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga proov segatakse erinevate veekogustega- nt liiva ja kruusa puhul sobib veesisaldus 4..6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm.
Kõige õigem on katta pind, mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikuilt kuivada hoolimata kiirest kuivamisajast. Enne järgmise kihi peale kandmist eemaldada vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu minimeerimiseks niisutada põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator. Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama. Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakab pihustatud värv pinnal jooksma. Ja kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg.Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrängas- nüüd moodustub lai horisontaal jälg.
Kõige õigem on katta pind mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikult kuivada. Enne järgmise kihi pealekandmist eemalda vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu vähendamiseks niisuta põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator. Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama. Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakkab pihustatud värv pinnal jooksma. Kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg. Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrõngas – nüüd moodustub lai horisontaal jälg.
62 6. MAJANDUSLIK OSA 6.1 Materjalide arvutus, materjali kulu koondtabel Tootmisprotsessi tähtsaim sisend on materjali, millest toode otseselt valmistatakse. Toormaterjali hind moodustab hinnanguliselt 40...60% toote valmistamise kuludest, seega on väga oluline kasutada toormaterjale säästlikult ja vähendada jääkide teket. Stabiilse töö garanteerimiseks peab vajamineva materjalikoguse eelnevalt välja arvestama ja ettevõttel peab laos olema mingi kindel hulk materjali, näiteks paari päeva jagu. Materjali kulu 5000 detailile Q kilodes leitakse lähtuvalt materjali kulunormist ja aastaprogrammist. Q = q x Apr, Kus, Q – materjali kulu 5000 detailile, kg; q – materjali kulu ühe detaili jaoks, kg; Apr – aastaprogramm, tk. Vastava toote kulunormi saan toote tehnoloogiliselt spetsifikatsioonilt.
Kõige õigem on katta pind, mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikuilt kuivada hoolimata kiirest kuivamisajast. Enne järgmise kihi peale kandmist eemaldada vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu minimeerimiseks niisutada põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator. Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama. Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakab pihustatud värv pinnal jooksma. Ja kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg.Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrängas- nüüd moodustub lai horisontaal jälg.
annaabi.ee 
