vaadeldavast telefoninumbrist saadud numbrite kirjutamisel vastupidises järjekorras, tekib kõigil neljal juhul üks ja sama arv, mis koosneb vaid ühesugustest numbritest.“ Neiu on kindel, et nende andmete põhjal pole võimalik telefoninumbrit kindlaks teha. Suur oli ta üllatus, kui telefonist kostis varsti sama matemaatiku tuttav hääl. Millised olid asutuse telefoninumbrid, kui matemaatikule on teada, et selle linna telefoninumbrid on vahemikus 20000 kuni 99999? 5. Lahenda võrrandisüsteem
kaardipaki formaadis luulekogumikes "Kaardipakk" ja "Kaardipakk Kaks" koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega. Veel ilmunud luulekogud: ,,Kolmring" (1989); "Vari ja viisnurk" (1991); "Sürway" (1992); "Neli sada keelt" (1997); "Towntown & 28" (2000); "Artutart ja 39" (2002); "Kaamose kiuste" (2004); "Krümitor 0671" (2011). Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. Karl Martin Sinijärv "Suurele matemaatikule" Ilmunud kogus ,,Krümitor 0671" (2011) Oo, lühter, lühter laevalaes! Miks ripud raskelt nagu sink? Äh, lühter, lühter laevalaes! Kas oled rasvane ja prink? Suitsuliha saab vaid Tartu turult.
Abeli esimene auahne üritus oli katse lahendada üldist viienda astme võrrandit.Kõik tema eelkäijad algebra alal olid näinud selle kallal asjatult vaeva.Ta oli väga rõõmus kui arvas,et ta on leidnud lahenduse.Ei tema matemaatka õpetaja ega ülikooli matemaatikaprofessor ei leidnud Abeli arvutustes vigu ega tema arutlustes ebatäpsusi.Kuna teadustöö avaldamine polnud Oslos võimalik,soovitati saata oma tööd Taani matemaatikule Ferdinand Degenile palvega soovitada see avaldada Taani Teaduste Akadeemia väljaannetes.Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei leidnud Niels Henriku töös vigu. Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised matemaatikud
1668. aastal avastas ta Nicolas Mercatos raamatu, mis sisaldas mõningaid meetodeid, tegelemaks lõputute arvudega. Saades sellest raamatust innustus, kirjutas Newton otsekohe uurimuse, 4 De Analysi, seletades üksikasjalikult oma enda nägemust ja uurimistulemusi lõputute arvude vallas. Tema sõber ja mentor Isaac Barrow saatis need avastused Londoni matemaatikule, kuid alles peale mõnda nädalat lubas Newton sellele oma nime anda. See lõputute arvude teooria tõi tema tööd esimest korda matemaatikute tähelepanu alla. 1669. aastal alustas Isaac Newton intensiivsete alkeemiliste katsetusega, jätkates sellega kuni Cambridge'ist lahkumiseni. Ta püüdis lahti harutada alkeemilist selgusetust ja müstikat. Ta hindas kõrgelt arusaamist kogu olemusest ja struktuurist, püüdes formuleerida
1777 – 30 aprill: gauss sünnib Braunschweigis
1784 – Gauss asub õppima Gymnasium Catharineum'isse.
1792 – 18. veebruar: Gauss võetakse vastu Collegium Carolinum'isse
1795 – märtsis: Gauss leiab iseseisvalt ruutjääkide fundamentaalteoreemi, mis küll 10 aastat varem
oli avaldatud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes saime me teada et, tema aju kaalus 1492 grammi.Gauss ise hoolis vähe oma kuulsuse
välisest särast, aga ta emale tähendas see palju.Gauss tahtis pühendada oma elu matemaatikule või
filoloogiale ta polnud veel oma otsusele jõudnud aga ta pöördus matemaatika kasuks . Ta võttis
kasutusele kompleksarvud.Gauss ilmutas oma võimeid veel enne, kui ta oli saanud kolmeaastaseks.
Ühel laupäeval arvutas Gebhard Gauss talle alluvate tööliste nädalapalka ega märganud et pisipoeg
seda tegevust hoolega jälgis. Pika arvutuse lõpetanud, kuulis ta hämmelduses last hädaldamas :
<
ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS
kuid farmerina osutus ta täielikuks läbikukkujaks. 1667. aastal pöördus Newton Cambridge'i ning alustas töötamist alkeemia alal. 1668. aastal avastas ta Nicolas Mercatos raamatu, mis sisaldas mõningaid meetodeid, tegelemaks lõputute arvudega. Saades sellest raamatust innustus, kirjutas Newton otsekohe uurimuse, De Analysi, seletades üksikasjalikult oma enda nägemust ja uurimistulemusi lõputute arvude vallas. Tema sõber ja mentor Isaac Barrow saatis need avastused Londoni matemaatikule, kuid alles peale mõnda nädalat lubas Newton sellele oma nime anda. See lõputute arvude teooria tõi tema tööd esimest korda matemaatikute tähelepanu alla. 1669. aastal alustas Isaac Newton intensiivsete alkeemiliste katsetusega, jätkates sellega kuni Cambridge'ist lahkumiseni. Ta püüdis lahti harutada alkeemilist selgusetust ja müstikat. Ta hindas kõrgelt arusaamist kogu olemusest ja struktuurist, püüdes formuleerida kõige aluseks tahke, tihke,
ja üritasid kiiresti vastase kuningat rünnata. Kaitsemängu tase oli nõrk ja mängijad ei koostanud strateegilisi plaane. Lisaks oma saavutustele maleteoorias pani Steinitz aluse maailmameistrivõistluste traditsioonile Steinitzi võiduga lõppenud 1886. aasta matsi Saksa meistri Johannes Zukertorti vastu peetakse esimeseks ametlikuks male maailmameistrivõistluseks. Steinitz kaotas tiitli 1894 palju nooremale Saksa matemaatikule Emanuel Laskerile, kes oli maailmameister 27 aastat (seni pikim tiitli hoidmise aeg). Saksakeelsete maletajate domineerimise lõpetas Kuuba imelaps José Raúl Capablanca (maailmameister 19211927), kes eelistas mängida lihtsaid seise ja lõppmänge. Capablanca ei kaotanud aastani 1924 kaheksa aastat järjest mitte ühtegi mängu. Pärast Capablancat sai maailmameistriks Venemaal sündinud Prantsuse maletaja Aleksandr Alehhin, kes suri maailmameistrina 1946. Alehhin kaotas 1935
Platon on arusaamisel, et igasugune mõtlemine lähtub alati teatud eeldustest, lähtekohtadest. Arupärast ja mõistuspärast mõtlemist eristab see, kuidas kumbki neist endale “aluseks-asetatusse” suhtub. Arupärane mõtlemine käsitleb oma hypothesis`eid enesestmõistetavalt selgete ja mitteproblemaatilistena. Jällegi on näiteks matemaatika. Matemaatika aluseks on arvu, geomeetriliste objektide jne. mõisted. Platoni järgi on näiteks matemaatikule probleemiks mitte see, mis on arv, vaid millised on arvude vahelised suhted. Arupärane mõtlemine käsitab oma lähtemõisteid selgitamist mittevajavatena ja lihtsalt kasutab neid selleks, et lahendada oma probleeme, näiteks matemaatilisi probleeme. Mõistuspärane mõtlemine seevastu ei tunnista mitte mingeid “enesestmõistetavaid” lähtemõisteid. See erineb arupärasest mõtlemisest just oma küsimuse suunaga. Küsimus on siin
aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834. Tema leidis, et inimese eest võib arvutit juhtida, s.t. tehteid valida ja arve ette anda, spetsiaalne juhtseade, mis pealekauba teeb oma tööd kiiremini kui inimene. Selle arvuti juures, mida küll kahjuks ei saadud valmis ehitada, räägiti esmakordselt arvuti juhtimisest programmi abil. Kaudne juhtimine ehk programmeerimine Kui harilikku masina ja kalkulaatori juhtimist võiks nimetada otseseks juhtimiseks, s.t. inimene
aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834. Tema leidis, et inimese eest võib arvutit juhtida, s.t. tehteid valida ja arve ette anda, spetsiaalne juhtseade, mis pealekauba teeb oma tööd kiiremini kui inimene. Selle arvuti juures, mida küll kahjuks ei saadud valmis ehitada, räägiti esmakordselt arvuti juhtimisest programmi abil. Kaudne juhtimine ehk programmeerimine Kui harilikku masina ja kalkulaatori juhtimist võiks nimetada otseseks juhtimiseks, s.t
hasartmäng. Nimelt hakkas paadunud ja tunnustatud hasartmängur ning ama- töörmatemaatik Chevalier de Méré (1607–1684) enda loodud reeglitega järsku täringumängus pidevalt kaotama. 395 Probleemile lahenduse leidmiseks otsustas ta kirjutada ühele oma heale sõbrale, kuulsale prantsuse matemaatikule ja filosoofile Blaise Pascalile (1623–1662). See tõenäosusteooria tähendus 17. sajandil kirjutatud murekiri panigi praeguse arusaama kohaselt aluse tõenäo- susteooria arengule. Oma kirjas kurtis Chevalier de Méré Blaise Pascalile, et täringutepaar, mis oli talle sisse toonud hulgaliselt raha, on nüüd järsku hakanud alt vedama.
annaabi.ee 
