c. Veebilansi analüüs d. Kaardi tundmine 12. a. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng Globaliseerumine ehküleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Infotehnoloogia ja transpordi kiire arengu tuleusena on maailm aina “väiksemaks” muutunud. N-ö maailma kuklapoolel toimuvad sündmuseid mida võime reaalajas jälgida, mõjutavad ka meie igapäevaelu. Masskaupade ja-teenuste ning masskultuuri tarbimise tõttu muutuba maailma ühetaolisemaks. Mitmed kekskonnaprobleemid nägu kliima soojenemine, maailmamere reostumine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine, on ülemaailmed ning mõjutavad järjest enam meie kõigi heaolu. Majanduse arengu mõjutajad: Loodusvarad Tööjõud Kapital Majanduslik üleilmastumine: Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiri.
vahemaadel Ühiskonnale on maanteeinfrastruktuuri raja Vabaturg ja ummikukulude vähendamine kulukad Pakkimislogistika tähtsus väike Lai veeremitüüpide valik. MERE- JA SISEVEOTRANSPORT Eelised Puudused Odav pikkadel vahemaadel Teenus tuleb varakult kavandada Sobiv masskaupade veoks, s.o suur veovõime ja Pole võimalik vedada kohtadesse, kus puud vähe piiranguid veoks sobivate kaupade osas sadamad, st vajalik teise veoviisi kaasamin Mereteede marsruutide paindlikkus suur, s.o spetsiaalsete infrastruktuurirajatiste olema kaupu võib hankida ja realiseerida ka Ümberlaadimise vajadus, mis tähtsustab veoprotsessi ajal pakkimislogistikat LENNUTRANSPORT
Täiskoorem Brutokaal on kauba kaal koos pakendiga Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse tavaliselt koos muude kaupadega, kuid tavaliselt otseveona, ilma ümberlaadimiseta? Osakoorem Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste vedamist üheskoos? konsolideerimine Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol? Kinnise lastiruumiga furgoonautod Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol? Merevedu Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel kaalukaupadeks Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes veoki kandevõimesse? Arvestuslik kaal Mahukaalu tingimus maanteevedudel on 1m3 = 333 kg Mahukaalu tingimus lennuvedudel on 1m3 = 167 kg
säilitamisest tulenevad riiklikud piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (mõnedes maades on piiratud liiklus öösel või puhkepäevadel); suuremad keskkonnakahjustused ja nende mõju vähendamiseks kehtestatud maksude olemasolu; ühiskonnale on maanteeinfrastruktuuri rajamine ja ummikukulude vähendamine kulukad. Mere- ja siseveetranspordi eelised ja puudused: Eelised: odav pikkadel vahemaadel; sobiv masskaupade veoks, s.o suur veovõime ja vähe piiranguid veoks sobivate kaupade osas; maanteede marsruutide paindlikkus suur, s.o kaupu võib hankida ja realiseerida ka veoprotsessi ajal. Puudused: teenus tuleb varakult kavandada; pole võimalik vedada kohtadesse, kus puuduvad sadamad, st vajalik on teise veoviisi kaasamine ja spetsiaalsete infrastruktuurirajatiste olemasolu; ümberlaadimise vajadus, mis tähtsustab pakkimislogistikat; tundlik ilmastiku suhtea, s
omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. Logistika loob aja ja koha kasulikkust (time and place utility). Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu toimumise aja sobivuse. Turundus loob omamise kasulikkust (possession utility). Muud eelised, mida klient tehingust võib saavutada võrreldes konkurentidega. Kulu eelis – ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid, saavutades kulueelise, kasutusel enamasti masskaupade puhul, kuid peab jälgima, et omadused kvalli ei kaotaks, muidu järgneb hinnaalandus Eristumine – kaup muudetakse atraktiivsemaks konkurentidest, niiet inimesed on nõus rohkem maksma kuna toode on ligitõmbavam. Eristumise strateegia – ettevõte tahab olla ainulaadne, see võimaldab küsida kõrgemat hinda, strateegiat saab lugeda õnnestunuks kui eristumiseks tehtud kulutused on väiksemad kui täiendav tulu. Eristuda võib: kauba
laadimiseks nt raudteeveol) 4) kahe seinaga kaubaplatvorm (flatrack container) ehk suur kaubaalus, millel puuduvad seinad ja lagi; kasutatakse kinnist ruumi mittevajava kauba puhul 5) poolkõrge konteiner- sobib raskele kaubale, tagastamisel võib asetada ühe konteineri teise peale 6) jalgadele toetuv konteiner (swap body) kergesti peale- ja mahalaaditav 7) eriotstarbelised konteinerid vedelike ja masskaupade veoks: · termoisoleeritud konteiner- sooja või külmutatud kauba vedamiseks, temperatuuri säilitamiseks kasutatakse elektri- või sisepõlemismootorit · punkerkonteiner- puistekaupade veoks · tankkonteiner- tule- ja muude ohtlike ainete ning vedeliku ja gaasi jaoks
42. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest? osakoorem grupikaup pakisaadetis masskaup 43. Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all? ühendatud vedusid saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 47. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? brutokaal
osakoorem grupikaup pakisaadetis masskaup 43. Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all? ühendatud vedusid saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 47
osakoorem grupikaup pakisaadetis masskaup 42. Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all? ühendatud vedusid saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 43. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 44. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 46. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
annaabi.ee 
