Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on
Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnaseadus?????? 20. Erakondade tüübid: liikmeskonna ja ideoloogiate järgi · Kus parteiliikmete arv on suur, neid nimet massiparteideks. · Ideoloogiate järgi jagunevad parteid: vasakpoolseteks ja parempoolseteks, samuti ka populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta. · Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus.
Olulisemaks muutunud on ka valitsemine ja selle kaudun oma nudmiste realiserrimine poliitikas. Ideoloogilisest programmist on muutunud tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond
põhidokumente, selles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade kohta. See annab olulist informatsiooni partei ideoloogia kohta, samas valimisperioodil tullakse välja eraldi valmisplatvormiga, kus need samad ideed on lühemalt ja tabavalt (lihtsamalt) kirja pandud (püüdmaks valijate tähelepanu). Erakonna eesmärgiks on saada võimu juurde, et teostada oma ideed poliitikas (milleks on vaja ka valimisi). 50-60. aastate erakondi nimetatakse massiparteideks, kuna hääleõigus oli Euroopas levinud ka naistele ja mustanahalistele, mistõttu hakati parteidesse pidevalt uusi liikmeid värbama. Klassijaotusega vastavalt olid toonased erakonnad selgepiiriliselt vasak- ja parempoolsed. Kuna masside aktiivsusele järgnes 60ndatel langus, hakati erakondi nüüdsest nimetama populistlikeks. Parteid, kes väidavad, et esindavad kogu rahvast, mitte enam vaid mõne konkreetse klassi huve.
Sotsiaalse jaotuse ning levinud väärtusmallide teisenemine mõjutavad ka erakondade ülesehituse ja tegutsemise jooni. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja oma ajalehti ja ajakirju, peeti ülal spordiklubisid, korraldati rahvapidusid, selleks et värvata uusi liikmeid. Liikmelisus parteides kasvas, mis andiski põhjust nimetada 1950–60-ndate aastate erakondi massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest võib rääkida uut tüüpi parteidest, mille alusideoloogia polnud enam nii kergesti määratletav. Sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. Nende ilmumine peegeldas parteide järjekordset kohandumist valijaskonna käitumisele. 1960
tähtsam kui mingi ideoloogia, sest valijad ja rahastajad hindavad erakondi kordasaadetu, mitte aga ideoloogiate järgi. Parteide areng 20. sajandil 20. sajandi keskpaigaks said valima ka naised. Eesti oli üks esimesi riike kus naised said valima. Soome esimene. Ja ka mustanahalised. Ja parteide ülesandeks sai töö massidega ajalehed, spordiorganisatsioonid, spordiklubid, rahvapeod. Püüti suurendada liikmeskonda. 1950. 60. aastatel võib erakondi nimetada massiparteideks. Nad jagunesid selgelt parem- ja vasakpoolseteks. Edaspidi kadus noorte huvi poliitika vastu tekkisid noorsooliikumised nagu hipid. Ka parteid muutsid oma tegevust. Nende programme on raske eristada, sest alusideoloog pole enam selgelt arusaadav. Tekkisid populistlikud parteid, kes väitsid et nad esindavad kogu rahvast. Populistliku partei eesmärk on lihtne tuleb võita valimised ja pole tähtis palju parteid liikmeid on. Lubadusi jagatakse kõigile
Sõjaväekohustust Suurbritannias ei ole. On maailma merede valitseja. Probleemid ja nõrkused: 1) Tänu vabakaubandusele omamaine põllumajandus taandareneb. 2) Tööstusühiskonna sotsiaalsed ja moraalsed probleemid: prostitutsioon, alkoholism, vaesus. Saavutused: Sotsiaalreformid tööliste eluolu parandamiseks, valimisreformid (1832, 1867, 1884). Demokraatia laienes, toorid ja viigid muutuvad massiparteideks. ,,Briti missioonitunne": Suurbritannia juhib maailma progressi ja tsivilisatsiooni. ,,Valitud rahvus". Kirjanduses Kipling. 1877 sai kuninganna Victoriast India keisrinna. IV. Austria-Ungari (alates 1867), oli kaksikmonarhia Austria keiser oli Ungari kuningas. Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni. Seal oli 14 rahvust, sakslased moodustasid vähemuse, palju on slaavi rahvusi. Tegemist on vanamoodsa riigiga, on põllumajandusriik,
annaabi.ee 
