aastatel tabas Iirimaad kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda mille tulemusena suri üle 1,5 iirlase. Veel rännati teistesse maadesse, eriti Ameerika Ühendriikidesse. Parlamendireformi järel suurenes küll valijate arv, kuid töölised jäid ikka valimisõigusest ilma. Võimule saanud liberaalid viisid ellu palju reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele, kuid alamrahva seas tekitasid reformid pettumust. Lõpuks kasvas pettumus ulatuslikuks massiliikumiseks. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Oma nõudmistega otsustati pöörduda parlamenti, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas". Sooviti uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel. Kuigi kokku koguti üle miljoni allkirja, lükati Harta tagasi. Seejärel alustati massimiitingiud ja demonstratsioone. Mõnel pool kasvasid need ülestõusudeks. Massiliikumine vaibus 1840. lõpus kui valistus tegi hulga ümberkorraldusi, näiteks sätestati 10-tunnine tööpäev.
Pärast Saksamaa kaotust ja sõja lõppu ühines Hitler 1919. aastal Münchenis väikese Saksa Töölisparteiga, mis tema soovil nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Saksamaa kapituleerumisele järgnenud kaoses olid paremradikaalse partei tekkeks väga sobivad tingimused, seda just Baierimaal, millele oli traditsiooniliselt omane umbusaldus Berliinis asuva keskvalitsuse suhtes. 1921 aastast asus Hitler oma parteid süstemaatiliselt massiliikumiseks muutma ning peatselt ulatusidki tema kuulajaskonnad tuhandetesse. See periood kulmineerus nii nimetatud Müncheni õlleputsiga 1923 aasta septembris, kui Hitler ja Erich Luddendorff püüdsid Baieri valitsust ja kohalikke kaitsejõude sundida algatama kogu riiki hõlmavat revolutsiooni. Putsi läbikukkumise järel mõisteti Hitler viieks aastaks vangi, kuid ta vabanes sealt juba üheksa kuu pärast, olles vahepeal kirjutanud oma autobiograafilis-poliitilise manifesti pealkirjaga "Mein
aastapäeva tähistamine. Pöördeliseks aprillialguses olnud 2 päeva, kui Tallinnas toimus Loomeliitude pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui 'Rahvarinne Perestroika Toetuseks'). Muutus massiliikumiseks, kaasas inimesi, ettevõtteid jms. Lõppeesmärk oli ISESEISVUMINE. Sellega algab massiliikumine. Kriis jõuab EKPsse.Tekivad rahvuskommunistid (Ilmar Toome), on kommunistid, kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17
nõutav reparatsioonide maksmine I maailmasõja võitjariikidele. Rahvaavaldus kukkus küll läbi, kuid Hitler ja NSDAP pälvis rahvus-konservatiivsetes ringkondades üha suuremat poolehoidu, mida tõestasid 1929. aasta lõpus toimunud Tüüringi valimised. Hitler sai nüüd ka DNVP-esimehe Alfred Hugenbergi kirjastamise abile loota. Hugenberg nägi nagu Ludendorff ja hiljem Papen Hitleris ja NSDAP-s kuulekaid, suunatavaid tööriistu aitamaks saksameelseid jõudusid massiliikumiseks saamisel. Hitleri suuremale edule aitas kaasa maailmamajanduskriis, mis puhkes 1929. aasta lõpus ja tabas Saksamaad kogu oma raskusega, seda eelkõige Versailles' lepingu tõttu. Saksamaa finantskriisi tõttu lagunes 1930. aastal Weimari koalitsioon. Hermann Müllerile (SPD), järgnes Keskparteilase Heinrich Brüningi presidentaalkabinet, mis omas riigipresidendi Paul von Hindenburgi tuge. 14. septembri valimistel suurendas NSDAP oma valijatetoetust hoobilt 2,6-lt 18,3 protsendini
sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fasismi propageerimises. Autoritaarsus rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid
sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fašismi propageerimises. Autoritaarsus – rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid
ülema ja alama vahekord, kus alam peab olema kuulekas. Alati oli vastuargument, et kui ei meeldi, võid mujal töötada. Combination Acts- keelas briti tööliste ühingud, mis põhjustas selle, et töölisliikumine läks maa-aluseks. Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. 1840 oli Suurbritannias juba mitmeid ametiühinguid, aga massiliikumiseks sai see alles 1880/90, New Unionism. Sai alguse dokitööliste streigist, nad saavutasid võidu. See oli sõnum ka laiemale üldsusele, et streikides ja oma õiguste eest seistes saab tingimusi parandada. Pärast seda kasvas ametiühingute arv massiliselt. Miks varem ei liitutud? Kirjaoskus oli väga väike. Kui aga saadi lugeda lendlehti ja ideoloogilist kirjandust, levisid ideed rohkem. Streigid olid tol ajal mitte riigi vastu, vaid ettevõtete vastu
Sotsiaalseid vastuolusid loodeti ületada majanduse poliitilise juhtimise ja välisvallutuste abil ning rahvusühtsuse ja kollektivismi põhimõtteid rakendades. Ühiskonna hädades süüdistati juute, kommuniste ja sotsialiste ning korrumpeerunud parlamentaarset korda. Natsionaalsotsialismi erijooned olid äärmine agressiivsus ja järjekindel rassism, eriti antisemitism. 1929–1933 majanduskriisi ajal muutus see massiliikumiseks, leides laialdast toetust pettunud rahvakihtides. Kriisi oludes sai rahvale kergesti sisendada messianistlikke ideid, tugeva korra nõuet ja esitatud vaenlaste koondkuju. Natsionaalsotsialistid tahtsid luua nn uue Euroopa, nt eestlaste jaoks pidi sellega kaasnema üldine saksastamine. Eesti Entsüklopeedia nr 6, Tallinn Valgus 1992. Allikas 3 Rassiteooria
annaabi.ee 
