riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti kultuuri välja suremine. Arvan, et globaliseeruine kujutab väga suurt ohtu paljude rahvaste kultuurile, mille tõttu inimesed pööravad suuremat tähelepanu massikultuurile kui oma rahva kultuurile.
erinevusi? Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Tänapäeval kui tehnoloogia areneb kiiresti ja inimestel on palju võimalusi liikuda on hakanud toimuma suurem globaliseerumine. Samuti on globaliseerumine jagunenud laiali näiteks kultuuriline, poliitiline ja majanduslik. Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see, keda ei huvita kultuur, vaid kes pigem läheksid kaasa teksa, muuvi ja popkorni kultuuriga. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, suheldakse palju Inglise keeles, tuuakse üle slänge ja muid sõnu
Euroopas oli tunda tugevat Ameerika elulaadi mõju. Seda võis märgata ka riietuses, mis muutus tunduvalt vabamaks. Paljuski on noorte mood seotud massikultuuri iidolite ehk ebajumalatega (Elvis Presley, biitlid, The Rollig Stones, Elizabeth Taylor jt.) See tähendab, et moes on rõivad ja soengud, mis väljendavad ühe või teise populaarse laulja või näitleja rõivaid ja soenguid. 9. Milles väljendusid muutused ühiskonnas (naiste roll, sotsiaalsed toetused, arusaamad ja muutused)? Massikultuuriga on seotud uute ühiskondlike hoiakute kujunemine. Varasem konservatiivne maailmavaade pidi andma ruumi vabameelsemale maailmavaatele. Pärast II ms kasvas naiste osatähtsus ühiskondlikus elus. Poliitika ei olnud enam meeste pärusmaa. Mitmeski riigis tõusid naispoliitikud erakonna või valitsuse etteotsa. Näiteks 1980. aastal sai maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks Vigdis Finnbogadottir, kes valitses Islandit 16 aastat. 20
kokkukuuluvustunne läbi religiooni või valitseja Massikultuuri analüüs ja kriitika frankfurdi koolkond Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxist. Lääne massikultuuri kriitika, sest kommerts surub peale kapitalismi väärtusi ja muudab inimesed samasuguseks. Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas - Habitus elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted - akulturatsioon protsess kus subkultuur kohaneb domineeriva kultuuriga Võim ja poliitika Võim Weber - võim ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale
ühtlustumiseni, üleüldisele madalamale laskumiseni. Massikultuur, mis oli seotud Ameerikaga, oli suunatud juurteta ja harimatu rahvamassi poole, kes selle omaks võtsid ja suure kunsti tagasi lükkasid. Richard Hoggart (1918-) kirjeldab raamatus Kirjaoskuse kasutamine kuidas senise traditsioonilise ning tihedalt ühte seotud tööliskogukonna võtab üle nähtus, mida ta nimetab "sädelevaks barbaasuseks". "Sädelev barbaarsus" seostus tema jaoks Ameerika ja massikultuuriga. Eriti valmistas talle muret see, mida see ameerikalikkus teeb vastuvõtlikuma noorema põlvkonnaga läbi Hollywoodi filmide, julmade kriminaalromaanide, "piimabaaride ja juke-box muusika järgi. Hoggart kardab, et massikultuuri ja ameerikastumise tõttu kaob "tõeline" töölisklassi kogukond unustusse. Töölisklass saab vähem kui nad väärt on, SB-s oli välja kujunenud proletaarne intelligents. Fakt oli aga see, et pärast II MS tarbiti SB-s USA-d.
26 *igapäevane elu fanaasiad liiga tihedalt seotud reaalsusega *reality tv staar/geenius *staar pole produktiivne, staar ei olda sellpärast, et sa oskad midagi paremini, hästi teha. *erinevus: Arnoldi ja Leavise vahel: oht olemasolevale korrale, siis Adrono ja Fr koolkond vastupidi massikultuur s äilitas olemasolevat korda, tsementeeris olemasolevat korda *anarhia ei olnud probleem, vaid komfortsus kapitalistlik s üsteem hoiab ennast elus massikultuuriga *ei olnud kõrgeja madala kunsti jagaja!!! LÖWENTHAL *kultuuritööstus (olemasolev konservatiivsus) depolitiseerib t öölisklassi ning suunab alamkihte selliste lahenduste poole, mida on võimalik teostada kapitalismi raamides inimestelt v õetakse nende poliitiline loomus *võltside lahenduste pakkumine inimeste reaalsetele vajadustele! W.BENJAMIN (18921940) *puudus akadeemiline status, kirjutas esseesid *tuli pärvakorda 60.date lõpus * marksist
Kitsh kui "ideaalne toit laisale auditooriumile", kes tahab saada rahuldust ilma jõupingutusteta, kes on kindel, et naudib tõelist maailma representatsiooni, aga tegelikult on võimeline vastu võtma vaid "kujundite esmase võimu teisest imitatsiooni". Massmeedia suhtes on positiivselt meelestatud -- see on ühiskonna elu lahutamatu osa ja intellektuaalide ülesandeks on analüüsida ja kujundada, aga mitte passiivselt jälgida. Sel perioodil (60ndad) samastab kitshi massikultuuriga ja kõrgkultuuri avangardiga. Kitsh parasiteeris avangardil ja postmodernses kultuuris nad leppisid ära. Postmodernism õppis massikultuurilt erinevaid vastuvõtu stimuleerimise tehnikaid, sõltuvalt "interpreteerivatest kooslustest". Välistelt tunnustelt on kitshi kerge postmodernismiga segi ajada, aga kitsh ei suutnud intellektuaalset publikut kaasa haarata (kitsh ei ole võimeline "lõbustama, samal ajal mitte hoidudes probleemidest"),
Uurime, kuidas suhestuvad omavahel ideaalne nägemus kultuurist ja utilitaarne, post- traditsiooniline kaubanduslik maailm. Nagu eelmises loengus kuulsime, kui liberalistid seovad vajaduse vabastamise isikliku vabaduse ja majanduskasvuga, siis kultuuri pooldajad leiavad, et materiaalne küllus ilma siduvate kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtusteta tekitab kroonilist rahuldamatust ning väärteadliku ühiskonna türanniat (me peame tegelema moe, kadeduse, konformismi, massikultuuriga) Kultuur kui sotsiaalne ideaal Kultuur: tavaline või ideaalne. Ühelt poolt kõik mõtekas sotsiaalne tegevus ja teiselt poolt mingi kõrgema väärtusega objekt (kunst, kirjandus, filosoofia) ja inimesed, kes neid väärtusi hoiavad või end nendega samastavad, elitistlik. Sellepärast on endiselt kuulus Raymond Williams ,,Kultuur ja ühiskond" (1985) näitab, et need on lahutamatult seotud. Isegi kõige peenema kultuuriilmingu puhul on tegemist sotsiaalselt jagatud kategooriatega.
annaabi.ee 
