05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja
inimeste seas väärarusaamad asjadest ja nende õigsusest. Hakataksegi tegema nii, nagu üks väärastunud mõttemaailmaga tegelane televisioonis ütles. Seda siis peetaksegi normaalseks ning ollakse harjunud, et kui tuleb rääkima keegi, kelle silmaring on üüratult lai ja jutt arukas, siis ei saada arugi millest ta räägib, kuna lihtsam on ju mõista lihtlabaseid inimesi. Üks kõige jubedam asi selles massikommunikatsioonis on see, et tihtipeale tehakse kurjategijatest kangelased. Jääki mulje, et nii on normaalne ja nii peabki tegema, nagu antud kurjategija tegi. Talle antakse isegi eetriaega, et tehtust rääkida saaks, kuigi õigem oleks sellised kohe trellide taha panna. Samamoodi on ka sooritatud enesetappudega. Meedias kajastub asi umbes nii, et justkui jagatakse soovitusi järgmisele eluga hädasolijale, kuidas endalt elu võtta.
arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi , kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ette valmistatud kõne on kindla teavega , suunatud kindlale aadressile , edastatud spetsiaalsete vahenditega , mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja
Massikommunikatsioon Ehk siis kommunikatsioon kui: · sõnumi siirdamine A-lt B-le inimeste vestlus, raadiosaade, keelepeks, lõhn jne. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlus iseendaga · Individuaalne kom. see on sageli sõnatu ehk vahesuhtlus · telekommunikatsioon ehk telefon, raadio, tv, e-mail, msn, sms Massisuhtlus võeti kasutusele eestis aastal 1960. Massisuhtlus on suhtlus läbi televiisori, ajalehtede, kino, raadio ja mis tahes reklaami. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda, jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem, mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu
olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja maailmavaatest, aga ka hoiakute ja väärtuste muutumisest (nt elav arutelu selle üle, kas homoseksuaalid on oht klassikalisele peremudelile). 2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon massikommunikatsioon annab võimaluse ühiskonna erinevate osade, erinevate subjektide suhestamiseks, läbikäimiseks, ühiskonna kui terviku moodustumiseks. Massikommunikatsioonis tõstatatakse poliitika, majanduse, kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende valdkondade olulisemaid sündmusi, pakkudes massikommunikatsiooni mõjuväljas olijatele taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3. kultuuri ülekandefunktsioon kommunikatsiooni kaudu antakse edasi kogemusi ühelt põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal, kus kirjutatakse
Saame omistada nii inimesele kui ka muusikale. Affect pole head e.k. vastet. Pole isiklik/personaalne tunnus. Prepersonaalne e. isiksuseelne. Teadvustamata, kehaline. Kõige abstraktsem neist. Affekti ei saa keeles realiseerida. See millelt tunded saavad intensiivsuse. Kehade vaheline suhtlemine. Algne, primaarne, subjekti väline. On teooriaid, mis väidavad, et meid valitsetakse affekti kaudu (nt meie sõltuvus meelelahutusest). Massumi kirjeldab seda kuidas massikommunikatsioonis affektid liiguvad. Sõnum, mida öeldakse polegi nii oluline kuivõrd affekt on (nt. teater, kontsert jne). Accelerationism - Uus vool kultuuri ja ka popkultuuri käsitluses. Mida jõulisemalt lubatakse effekt toimima, seda jõuslisemad on tulemused. Kordamisküsimumsed: (pikad küsimused) 1. M. Arnold, kultuurianarhia, raamat ja mõisted, mida need tähendavad. Võib kirjuta ka Leavisest. 2. Amerikaliseerumine, mis kaasnesid, milliste väärtuste vahel võitlus käis jne. 3. R
majanduspoliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või kaudsete altkäemaksude, nende seisukohti toetavate teadusuuringute tellimise, ajakirjanike “liisimise” kui ka lihtsalt otsese šantaaži abil. Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad. Nad kujundavad suuresti ühiskondlikku arvamust ja seeläbi kindlasti ka valimistulemusi ning majanduspoliitikat. Tava-line inimene kaldub omaks võtma massikommunikatsioonis levivaid seisukohti. Poliitiliselt oluliste seisukohtade kujundajaks avalikus arvamuses on tavaliselt poliitiline, sotsiaalne jm eliit, kes püüab saada masside toetust oma eesmärkide saavutamiseks. Seega täidab avaliku arvamuse kujundamine objektiivse informatsiooni levitamisega rööbiti ka massidega manipuleerimise funktsiooni. Igal ajaloolisel epohhil, igas tsivilisatsioonis on olnud omad “eksperdid”. Primitiivsetes ühiskondades – nõiad, šamaanid, maagid.
võimalus (majandus)poliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või kaudsete altkäemaksude, nende seisukohti toetavate teadusuuringute tellimise, ajakirjanike “liisimise” kui ka lihtsalt otsese šantaaži abil. Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad. Nad kujundavad suuresti ühiskondlikku arvamust ja seeläbi kindlasti ka valimistulemusi ning majanduspoliitikat. Tava- line inimene kaldub omaks võtma massikommunikatsioonis levivaid seisukohti. Poliitiliselt oluliste seisukohtade kujundajaks avalikus arvamuses on tavaliselt poliitiline, sotsiaalne jm eliit, kes püüab saada masside toetust oma eesmärkide saavutamiseks. Seega täidab avaliku arvamuse kujundamine objektiivse informatsiooni levitamisega rööbiti ka massidega manipuleerimise funktsiooni. Igal ajaloolisel epohhil, igas tsivilisatsioonis on olnud omad “eksperdid”. Primitiivsetes ühiskondades – nõiad, šamaanid, maagid.
annaabi.ee 
