"massiividega" - 12 õppematerjali

C# massiivid

docstxt/12341339261429.txt

Paberi struktuur ja koostis

lõplikult kätte. Rebaseplekkidele arvatakse olevat kaks põhjust miks nad tekivad: metalliioonid kontsentreeruvad ja hallituse tagajärjel. Tindikorrosiooni kahjustused sõltuvad tindikoostisest. Hallituskahjustustele tekib palju pigmente tihti peale värvilised. Putukatele maitseb ka paber, nende lemmikuteks on liimid. Kui kahjustused tekivad vee tõttu on aega tegutseda 48h jooksul, peale seda ei ole üldjuhul enam võimalik päästa, kui tegu on massiividega näiteks uputuse puhul, siis võib raamatud, pabermaterjalid külmutada. Lisaks nendele on veel erinevaid kahjustusi näiteks kätemustus ja õhusaaste. Tindid: Enamus tinte on valmistatud vee baasil, kasutati ka äädikat, veini ja õlut, kuna usuti et need on puhtamad. Tindi värvuse parandamiseks kasutati pigmente (indigo, logwood, Brazilwood), selle ajani kuni tekkisid aniliinvärvid 1856a, mis võimaldas valmistada värvilisi tinte.

Eesti maastikualad

See on soine ja metsane vöönd, mille põhilised osad on Kõrvemaa, Soomaa ja Võrtsjärve madalik. Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde- edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning maastik mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset osa. Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud nüüd juba raba järku, kus toimub pidev turbakihi kasvamine. Kevadeti toimuvate üleujutuste ajal saab turba tõttu kõrgemaks kasvanud rabadest otsekui saarestik; metsad, jõeluhad ja heinamaad koos inimasustusega jäävad siis kuudeks uputuse alla. Üleujutusala suuruseks kuni 175 ruutkilomeetrit, vett toovad siia mitmed Pärnu jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja

Java algtõed

 11 Näide 2. Info sisestamine ja väljastamine Enesekontrolli küsimused 1. Mis on Java-tehnoloogia? Mis on Java virtuaalmasin? Mis on Java Plug-in? 2. Millega erinevad keskkond JRE ja platvorm J2SE? 3. Mis on ühist ja erinevat C# ja Java vahel? 4. Mis on pakk (package) ja milleks neid kasutatakse? Harjutused Õppige iseseisvalt -- kuidas Javas käib töö massiividega. Valige üks järgmistest ülesannetest: 1. On olemas ühemõõtmeline massiiv, mis koosneb mittekorduvatest juhuarvudest. (10 punkti) On vaja: · Lugeda paariskohtadel asuvate elementide summa · Lugeda minimaalse ja maksimaalse elemendivahel seisvate massiivielementide summa · Trükkida välja kõige pikem järjest leiduv kasvavas järjekorras elementide jada. 2. On antud täisarvuline ruutmaatriks (10 punkti)

Java programmeerimise konspekt

length; i++) { StringTokenizer st = new StringTokenizer (t[i]); while (st.hasMoreTokens()) { String word = st.nextToken(); if (result.containsKey (word)) { int k = ((Integer)result.get (word)).intValue(); result.put (word, new Integer (k+1)); } else { result.put (word, new Integer (1)); } } } return result; } // leiaSagedused } // Sagedused Töö massiividega Vaatleme näiteid maatriksite kohta. /** N2ited maatriksitega imperatiivses stiilis. */ public class Maatr { /** Peameetod silumiseks. */ public static void main (String[] s) { int[][] a = new int[][]{ {5, 2, 4}, {0, 1, 5}, {1, 0, 1} }; System.out.println ("Maatriks A: " + soneKuju (a)); int[][] b = new int[][]{ {2, 8, 0}, {5, 3, 1}, {7, 4, 6} }; System.out.println ("Maatriks B: " + soneKuju (b));

Pascali põhitõed

saadud tulemuste säilimise. Failist sisestamiseks (lugemiseks) ja faili väljastamiseks (kirjutamiseks) kasutatakse samu lauseid, mida tavaliseks sisestuseks ja väljastuseks. Lisandub vaid faili nimi: read( < faili nimi >, muutuja ); write( < faili nimi >, muutuja ); N: read(andmed, vanus); ---> failist "andmed" loetakse väärtus ja pannakse muutujasse "vanus". write(ryhm, nimi); ---> faili "ryhm" kirjutatakse (lisatakse) muutuja "nimi" väärtus. Analoogiliselt tavaliste muutujate ja massiividega tuleb ka failid deklareerida. Pascalis kasutatakse kaht liiki faile. Esimese liigina vaatleme jadafaile. Jadafail koosneb ühesugustest andmetest, mis paiknevad failis järjestikku (tihti iga element eraldi real). Iga faili element aga võib sisaldada mitut väärtust, näiteks võib programmirida writeln(andmed, nimi,vanus,jalanumber); väljastada faili "andmed" kolm väärtust ning faili üks element (rida) võib olla näiteks selline: Albert 20 43 (nimi vanus ja jalanumber)

PHP ALUSED RAAMAT

? 1 echo $hinded['kehv']; //tulemus: 2 Tsüklisse panduna tuleb nii võtmele, kui ka väärtusele anda oma muutuja. ? 1 2 2, 4 'rahuldav' => 3, 5 'hea' => 4, 6 'väga hea' => 5 7 ); foreach($hinded as $hinnang => $hinne){ 8 echo "

Hinne: $hinne ($hinnang)

"; 9 } 10 ?> 11 Töötamine massiivi funktsioonidega Massiividega töötamiseks on terve ports erinevaid funktsioone, mille leiad manualist http://php.net/manual/en/ref.array.php. Loomulikult ei pea kõiki kohe pähe õppima, vaid ikka vastavalt vajadusele. Vaatame mõningaid, mida on tulnud endal kõige sagedamini ette. Massiivi täiendamine Aegajalt on vaja väärtusi massiivi juurde lisada. Selleks on kaks meetodit. Näiteks võime kasutada array_push() funktsiooni. Lisada saab nii ühe kui mitu nime korraga. ? 1

Uurimismeetodid

Arusaam, et tekstid kannavad endas olulisi tähendusi ja infot sotsiaalsete/poliitiliste protsesside/nähtuste mõistmiseks Riigiteadustes kahte liiki tekste:  Meediatekstid Dokumendid Meetodid analüüsiks (kui tekstid on kokku kogutud): Kontentanalüüs (kvalitatiivne/kvantitatiivne) Diskursuseanalüüs Dokumendianalüüs Kvalitatiivne kontentanalüüs Erinevalt kvantitatiivsest kontentanalüüsist ei sobi suurte teksti-massiividega töötamiseks Tulemiks pole mitte arvud, vaid süsteemsem ja rühmitatum ülevaade teksti sisust Eesmärgiks pigem keskenduda sisule ja kontekstile Sobib kõige paremini kvalitatiivsete intervjuude analüüsiks Kvalitatiivse analüüsi näide ­ intervjuud Kodeerimine kvalitatiivuuringutes Veidi teine eesmärk kui kvantitatiivsete meetodite puhul Koodiks nimetatakse kvalitatiivuuringutes lühidaid sõnalisi fraase või märksõnu,

UURIMISMEETODID

). – Dokumendid – enamasti avalikud dokumendid (valitsuse istungite protokollid, seaduseelnõude tekstid, Riigikogu stenogrammid, rahvusvaheliste org. dokumendid, jne.) • Meetodid analüüsiks (kui tekstid on kokku kogutud): – Kontentanalüüs (kvalitatiivne/kvantitatiivne) – Diskursuseanalüüs – (Dokumendianalüüs) Kvalitatiivne kontentanalüüs • Erinevalt kvantitatiivsest kontentanalüüsist ei sobi suurte teksti-massiividega töötamiseks • Tulemiks pole mitte arvud (kui palju midagi mainiti) vaid süsteemsem ja rühmitatum ülevaade teksti sisust, ehk siis mida täpsemalt erinevate teemade all räägiti… • Eesmärgiks pigem keskenduda sisule ja kontekstile • Sobib kõige paremini kvalitatiivsete intervjuude analüüsiks, kuid ka dokumentide, meediatekstide analüüsiks • Enamasti leitakse sobivad sisu süstematiseerivad ja kokkuvõtvad koodid või

C# materjal

public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]{40, 48, 33}; Array.Sort(m); for(int i=0; iMassiiv4 33 19 40 48 */ Osutid ja koopiad Kui ühe hariliku täisarvulise muutuja väärtus omistada teisele, siis mõlemas muutujas on koopia samast väärtusest ning toimingud ühe muutujaga teise väärtust ei mõjuta. Massiividega ning tulevikus ka muude objektidega tuleb tähelepanelikum olla. Kui üks massiiv omistada teisele, siis tegelikult kopeeritakse vaid massiivi osuti, mõlemale muutuja kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

class Massiiv4{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]{40, 48, 33}; Array.Sort(m); for(int i=0; iMassiiv4 33 40 48 */ Osutid ja koopiad Kui ühe hariliku täisarvulise muutuja väärtus omistada teisele, siis mõlemas muutujas on koopia samast väärtusest ning toimingud ühe muutujaga teise väärtust ei mõjuta. Massiividega ning tulevikus ka muude objektidega tuleb tähelepanelikum olla. Kui üks massiiv omistada teisele, siis tegelikult kopeeritakse vaid massiivi osuti, mõlema muutuja kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33

Nimetu

public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]{40, 48, 33}; Array.Sort(m); for(int i=0; iMassiiv4 33 40 48 */ Osutid ja koopiad Kui ühe hariliku täisarvulise muutuja väärtus omistada teisele, siis mõlemas muutujas on koopia samast väärtusest ning toimingud ühe muutujaga teise väärtust ei mõjuta. Massiividega ning tulevikus ka muude objektidega tuleb tähelepanelikum olla. Kui üks massiiv omistada teisele, siis tegelikult kopeeritakse vaid massiivi osuti, mõlema muutuja kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33. Pärast massiivi m