siseelundeis (interoretseptorid). Kõikide nende retseptorite ärritamisel tekkiv närviimpulsside vool kutsub esile organismi üldise keerulise vastureaktsiooni, mis väljendub mitmesugustes elundites ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nende organismi vastureaktsioonide struktuur ja iseloom sõltub kesknärvisüsteemi kõrgemate osade funktsionaalsest seisundist, masseeritava retseptorvälja funktsionaalsest seisundist, masseerimise iseloomust ja kasutamismetoodikast,haiguse puhul aga selle kliinilistest ilmingutest. Massaazi mõju... ...nahale: Puudutuste põhjustatud mehhaaniline ärritus soodustab naha pindmistes kihtides higi- ja rasunäärme suudmete avanemist paraneb naha puhastumine. Mehhaanilise ärrituse tulemusena vabanevad nahas histamiin ja serotoniin need on ained, mille mõjul laienevad piirkonna veresooned, paraneb läbivoolutus ning kiireneb ainevahetus.
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Kasutatud kirjandus 1. Dougans, I. ,,Refleksoloogia". Tallinn: ERSEN 2005 2. ,,Loodusravi entsüklopeedia. Jooga, feng shui, biotagasiside, refleksoloogia...". Tallinn: ERSEN 2007 3. Vennells, D. F. ,,Refleksoloogia algajatele: tervendamine jalalaba akupressuuripunktide masseerimise kaudu". Tallinn: Tänapäev 2008 4. http://www.lavandiin.ee/refleksoloogia.html (11.06.2009) 5. http://www.teraapiakeskus.ee/?go=massaaz_refleks (11.06.2009) 6. http://www.refleksoloogia.ee/index.php/1947/ (11.06.2009) 7. http://lotusacupressure.com/Services.html (11.06.2009) 10 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv
või spiraalselt. Hõõrumise osakaal kogu seansist on tavaliselt 30-40 %. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) 4.3. Sõtkumine See tehnika on teistega võrreldes kõige jõulisem. Tänapäeval eristatakse kahte iseseisvat sõtkumise tehnikat pigistamist ja muljumist. Peamiselt hõlmab sõtkumine sarnaselt hõõrumisega 30-40 % seansi koguajast. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) Pigistamine ja muljumine on peamised lihaste masseerimise võtted. Pigistamist tehakse nii ühe kui kahe käega, nimetissõrme ja pöidlaga. Selle sooritamiseks libistatakse kätt mööda nahka ning muljutakse, vajadusel venitatakse kudesid. Selleks, et pigistamine avaldaks mõju ka närvisüsteemile, peab sooritus toimuma aeglaselt, sujuvalt ja rütmiliselt, seejuures põhjustamata valu. Otsest osakaalu seansi pikkusest pigistamise puhul ei määratleta, kuna 5
12. Vajuta sõrmedega õrnalt lõuale ja liigu kõrvade suunas. 13. Masseeri nn kolmandat silma, kohta, kus india naistel on täpp. Liiguta sõrme päripäeva kolm korda, tee paus ja korda. 4. PUNKTMASSAAZ SILMADELE Silmade massaazi soovitatakse teha esmajoones silmade väsimuse, valulikkuse ja isegi lühinägelikkuse pröfülaktika eesmärgil. Enne massaazi algust soovitatakse ühe minuti vältel fikseerida vaade kaugusesse, vaadata mõnd rohelis puud või põõsast. Masseerimise ajaks silmad suletakse. Masseerimine vältab umbes 7 minutit. Masseeritakse ru-võttega (sõrmeotste, käeserva või peopesaga tehakse 50-60 korda minutis pöörlevaid liigutusi; toniserivaks loetakse meetodit siis kui surve on kerge) . Punkte 2, 3 ja 4 masseeritakse nimetis- või keskmise sõrmega , ülejäänusd punkte pöidlaga. Protseduur lõpetatakse silma ja silmaümbruse pikimassaaziga, mu-võttega (punkte silitatakse ja hõõrutakse sõrmedega)
● Kasvukohale istutatakse 60 x 80 cm. Saak ● Suurema lehesaagi saamiseks tuleks õievarred ära lõigata. ● Alates 2. kasvuaastast saab lehesaaki koristada 2 korda suve jooksul. ● Juurikaid koristatakse saagiks kas 2. või 3. kasvuaasta sügisel. 11. KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. ● Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel, kuival liivasel või kivisel pinnasel, teeservadel, seljandikel, elamute läheduses. ● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud.
Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2) Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3) Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab lihastest sinna kuhjunud piimhape ja teised laguproduktid viia vereringesse, osa viiakse sellest neerude kaudu välja. 4) Lihase töö – et kiiremini kõrvaldada piimhape lihastes. Vereringe intensiivistub, vereringe paraneb ja piimhape lagundatakse kiiremini. (kasvõi sörkimine, kerge füüsiline töö) 5) Saun – samuti stimuleeritakse vereringet, veresooned laienevad, hapnikuvarustus paraneb, piimhape
Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2. Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3. Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab lihastest sinna kuhjunud piimhape ja teised laguproduktid viia vereringesse, osa viiakse sellest neerude kaudu välja. 4. Lihase töö – et kiiremini kõrvaldada piimhape lihastes. Vereringe intensiivistub, vereringe paraneb ja piimhape lagundatakse kiiremini. (kasvõi sörkimine, kerge füüsiline töö) 5. Saun – samuti stimuleeritakse vereringet, veresooned laienevad, hapnikuvarustus
annaabi.ee 
