Rembrandti viimane töö 11. Kõige suuremRembrandti maalide kogu asub Ermitaazis, koguimist alustas Katariina II 12. Diego Velazques "Õuedaamid", "Breda alistamine", ratsaportreed, El Greco "Krahv Orgazi haudapanek" , "Püha Martin ja kerjus" 13.Kadrioru lossi alsi ehitada Peeter I 1718. aastal 14. Kadrioru loss- eest kolme tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), Värvid valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 15. Kadrioru loss ja park said nime Jekateriina järgi(Eesti päraselt Kadri) 16. Bastion- muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. 17. Eesti barokseim linn on Narva. Alles on raekoda.
vaade ideaalmaastikku. Heroiline maastikumaal Selle puhul käsitleti maastiku pelgalt maastikuna. fantaasiamaastik, mille esiplaanil mõned inimfiguurid. 14. Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter Esimene 1718 aastal. 15. Kadrioru lossi iseloomustab: eest on kolme, tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), värvideks on valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 16. Park ja loss said oma nime Jekatarina järgi. Tema Eesti pärane nimi oleks olnud Kadri. 17. Bastion on muldkindlustused kõrgete kivist müüridega. Neid ehitati kaitseks kindluste ümber. Neid tehti Eestis Narva. 18. 19. 20
Kas ja kuhu veeti tallinna kiviseppade töid ? Gotlandile 11. Renessansi ajastust pärinev vanim säilinud hoone ...? Mustpeade maja. 12. Mustpeade vapil kujutati ...? Püha Mauritiuse büsti kujutist. 13. Kirjelda Mustpeade hoone raidkivikaunistusi. Kahekorruselise maja viil ääristatud dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisatud rohkesti raiddekoori - suured reljeeftahvlid(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akende vahelisel seina pinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba Maarja Pent 11 klass 2012 selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit
Nii nagu arhitektuuris nii ka mööblis omandab kõrgreljeef ja skulptuur tähtsa rolli ,asendades nii mõnegi klassikalise elemendi: skulptuur- samba asemele, akantus- voluudi asemele jne. Kappide ja credenza`de paneeluksed kaeti nikerdatud vahel ka maalitud embleemidega, mis võisid üheskoos moodustada terve jutustuse tsükli. Maneristliku mööblidekoori lemmikelementideks olid keerulise kujuga raamides paiknevad kartusid, neli- ja hulknurksed teemantkvaadrid ja maskaroonid hermipilastrite karüatiidide kõrval kasutati palju volüümikaid balustreid, nii korpusmööbli kui ka baldahhiinvooditel oli tavaline kuuljalg. Esemed muutusid palju atraktiivsemateks nad olid pigem uhked pildikandjad kui praktilised ja mugavad esemed. Tänu kõrgplastikale muutusid ka mööbli mõõtmed, eriti kappide ja voodite juures kus kaunistatavat pinda oli kõige enam. Materjalidest eelistati tamme asemel pähklit, selle lihtsama töötlemise poolest.
hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga
ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest
. Portaalis asuv värvikas uks pärineb 1640. aastatest. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori (milledest vanimad on 1575. aastast pärinevad etikukivid) - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga
kivisambale nende vahel. Tänapäevase väljanägemise sai hoone fassaad alles 1597. aastal, kui tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostast ehitusmeister Hnas Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu) ja erinevate loomade (nt. lõvi, kotkas, sokk) maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadraadiga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid, mille kohal asetsev tekstiriba kannab maja uuestisünni kuupäeva. Portaali kaunistab vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Hoone
ka 1. ja 2. korrus. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundas ehitusmeister- kiviraidur Arent Passer suure saali tarbeks pikendatud fassaadi ja dornse osa Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Kadus keskaegne petikutega viil, mis ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati uut raiddekoori: suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu), lõvi- , soku- jm. maskid ja maskaroonid korruste vahet markerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal. Allkorruse akende kohal asuv raidkividekoor esitab püha Mauritiusega Mustpeade vennaskonna vapi kõrval ka maaisandate
16.sajandi keskel tugevnesid Madalmaadel itaalia vararenessansist (eriti L. Alberti loomingust) saadud mõjutused, samal ajal ei piirdutud ainult uute vormide mehhaanilise ülevõtmisega, vaid püüti luua oma stiili. Suured teened selle väljakujunemisel on Madalmaade nimekaimal renessansiaja arhitektil Cornelis Florisel (1516-1570), kelle loomingus süvenes dekoratiivsete kaunistuselementide süsteemne kasutamine. Meelismotiivideks kujunesid grotesk, põimornamendid, maskaroonid, kõige rohkem aga kasutati kartusi motiivi. Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja (1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole. Madalmaade põhjapoolsetel aladel kasutati antiigist pärinevaid vorme üsna vabas tõlgenduses
annaabi.ee 
