Müügikäive= toodangu kogus(arv) * hind Muutuvad otsekulud= 1) tootmise omahind * muutuvad otsekulud (%) 2) toodangu kogus * 1) Püsivad otsekulud= 1) tootmise omahind * püsivad otsekulud (%) 2) toodangu kogus * 1) Traditsioonilise kuluarvestuse meetodil: Otsesed materjalikulud= materjalikulud ühikule * toodete arv Otsesed tööjõukulud= tööjõukulud ühikule * toodete arv Otsekulud kokku= otsesed materjalikulud + otsesed tööjõukulud Masintundide arv= (toodete arv*partiide arv)+(toodete arv*partiide arv) Üldkulud kokku= 1) tootmise üldkulude määr=tootmise üldkulud/masintundide arv. 2) (toodete arv*partiide arv)*tootmise üldkulude määr Kulud kokku= otsekulud + üldkulud Kulud ühe toote kohta= kulud kokku/toodete arv Tegevuspõhisel kuluarvestuse meetodil: Otsesed materjalikulud= materjalikulud ühikule * toodete arv Otsesed tööjõukulud= tööjõukulud ühikule * toodete arv
5 • Focus on a decrease in volume Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral • Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: » X Y Z • Kasum toote kohta 12 10 6 • Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-.
Millest lähtutakse üldkulude jaotamisel? Õiglusest Põhjuslikust seosest Saadud tulust Kulude kandmise võimest Jaotusaluse valik jaotusaluse väärtuse leidmine ei tohi nõuda palju aega ega kulutusi koguselised e mitterahalised jaotusalused (töötajate arv, toodangu maht, ostude arv, müügitehingute arv, kaal, ruumi pindala või ruumala, töötundide arv, operatsioonide arv, masintundide arv jne.) rahalised jaotusalused (otsene materjalikulu, tööjõukulu, ostetud materjalide maksumus, tootmisomahind, seadmete jääkmaksumus jne.) Kulude jaotamise kriitika võimalik ainult tinglikult, lähtudes teatavatest eeldustest, kontseptsioonidest, kokkulepitud reeglitest vajalik ja (mingil määral) võimalik, kui meil on teada tootmise/tegevuse struktuur ja püüame kulude abil määrata hindu
ühikus tehtud tööhulk. Arvest. Tuleb, et ajanormid sisaldavad nii põhi- kui ka ettevalmistustööks, puhkeaegadeks kulunud aega. Seetõttu on eelarveline ajanorm puhtast tootmisnormist 15-20 % suurem. Ajatöölistele maksev palk ei sõltu otseselt töökogusest tehtud ajaühikus. Täpsemaks eelarvestamiseks on ajatööliste ajakulu eelarvest. aluseks töökorralduse projekt. Masinajuhtide palgamääramisel on aluseks masina kasutamise aeg ehitusplatsi, lähtutakse masintundide arvust. Palga arvutakse kommutatsioonide vastavate põhitööliste ja masinajuhtide ajakulu firma palgatariifiga. Kui ühikhindes on ettenähtud brigaadi kasut. , siis kasutatakse brigaadi liikmete keskmine kaalutud tariif . Lk 34 (2. pool) Omaühikuga otseses töösuhtes olevatel töötajatel määratakse palk lepinguga. Laudraketise tööde maht objektil 0...1000 1000...2000 2000...4000 4000...8000 >8000
10 Partii- ja tootetasandi kulusid saab kontrollida üksnes partii- ja tootetasandi tegevusi muutes, üldjuhtimiskulusid ainult üldjuhtimise tasandil. Traditsiooniline taandamine kulud ühikukuludeks ei ole sageli ratsionaalne, sest see viib juhtide tähelepanu ühiku tasandil võetavatele meetmetele – näiteks kaaluda hinnatõusu, vähendada otsese tööjõu, materjalide või masintundide hulka või hinda. Mõned ühikutasandil võetud meetmed võivad olla kasulikud, kuid paljudel juhtudel ei ole neis erilist arenemisruumi. Neljandaks probleemiks võib lugeda kasutamata võimsuste kulu kajastamist raamatupidamises. Sellise kasutamata ressursi maksumust tuleks vaadelda kui eraldi juhtimiskulu artiklit ning kajastada perioodikuluna. Kasutamata ressursi maksumust ei peaks kajastama tootmiskuluna ja ei tohiks seda kanda toote või teenuse omahinda.
) Muutuvkulud tunni töö kohta, muutuvkulu kordaja, VC/h max-min meetodil vähimruutude meetodil b) Püsikulud, FC max-min meetodil vähimruutude meetodil c) Kulufunktsioon TC = 0 + 0.00 d) Detsembri kulud, kui kaubamaja oli lahti 800 töötundi. Leida kulud: 0 Ülesanne 2.3 Firma soovib tuletada masintundide ja tootmise lisakulude vahelise seosevõrrandi. Viimase 20 kuu andmetel tehtud arvutustulemused on järgmised: X = 40000 XY = 1200000000 Y = 40000 X 2= 120000000 1) Tuletada seosevõrrand vähimruutude meetodil: a= b= TC =
Kuna kaudkulusid ei saa arvestada otse kuluobjektile, siis neid jaotatakse kuluobjektidele kasutades kulukäitureid. Oluline on, et kaudkulud oleksid võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 111) Objektile kantakse kulud teatud subjektiivse jaotusbaaside alusel (Haldma, Karu, 1999, lk 50). Kaudkulude jaotuse aluseks võib olla näiteks põhimaterjalide maksumus, põhitööliste töötasu, põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei
annaabi.ee 
