See pilt on tehtud hoone seinale ja seda avalikku kohta. Ma arvan, et kunstnik valis koha selleks, et teost näeksid kõik ning ka teose eesmärk saaks täidetud, ehk siis panna inimesed selle asja üle mõtlema. Kuna see on tehtud välja maja seinale, usun, et see sobib väga hästi kokku ümbritsevaga kui on sügis ja lehed on hunnikus maas, inimesed käivad paksult riides, üleni sisse pakitud ja see kõik tundub nii masendav, seega sobib selline kurvemat teemat puudutav teos just masendavale elule taustaks. Ma arvan, et teose suurus on väga hea, kuna vahel on väiksed asjad paljud tähtsamad kui suuremad asjad. Ja see suurus ongi asjaga kaasas käiv, seda ei ole vaja kuulutada suurel plakatil prügikasti peal või telekas, vaid kui inimene näeb seda kuskil kus pole tavaliselt reklaame, siis sööbib selline mõtlema panev asi kergemini mällu. Samuti usun, et selline teos on meeldejääv ja muljet avaldav esimene kord kui seda näed, loomulikult võib teose mitme
Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest. Isa Jaan Rekkor ja tütar Kersti Heinloo olid päris vahva ansambel, eriti stseenides jockey Pääru Ojaga, kus tulevast maaomanikku hingepõhjani solvata püüti ja õnnestunud kildude peale teineteisele patsu löödi
eriliselt kõnetavat. Valisin lõpuks siiski I. Ivaski „Äike Rõngu surnuaial“, sest see luuletus oli äkitse puändi tõttu minu jaoks kõige meeldejäävam. „Äike Rõngu surnuaial“ algab sügava morbiidsuse ning süngusega, ent lõpeb sellele vastupidiselt ülima helguse ning lootusega. Seda kõike on väljendatud läbi võimsaima elemendi Maal – looduse. Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks. Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias
juht, kes võitles nõrkade ja rõhutute õiguste eest. Naiste kohta käivatel Koraani värssidel oli naiste staatust ja õigusi tunduvalt parandav efekt ajal, mil need ilmutati. Mosleminaistele anti õigus omada, pärida ja müüa oma kinnisvara nii, nagu neile sobis, tagasi lükata pealesunnitud abielusid, jätta alles oma perekonnanimed ja identiteet ka pärast abielu, algatada lahutust ja saada haridust seda kõike juba 7. sajandil. Kontrastiks masendavale olukorrale, mis mõjutas naisi tolleaegses maailmas, paistsid mosleminaised silma õppimise ja saavutuste poolest. Nende hulgas oli muu hulgas ka palju tähtsaid õpetlasi ja teadlasi. Prohvet kuulutas: ,,Teadmiste omandamine on kohustus igale moslemile, naisele ja mehele," ja tema oma naine Aisa andis hiljem tuhandeid tema ütlusi hilisematele põlvedele edasi. Aisa oli tuntud oma meditsiiniliste, poeetiliste ja islami seadusalaste teadmiste, nagu ka oma isikuomaduste,
armee sunniti peatuma Annenskaja - Dubrovka-Sala kaitsejoonel, kuhu see jäi pidama sõja lõpuni. Novembri lõpus vaenlase rünnakud raugesid.See lubas vahetpidamata rindel olnud eestlastel vähegi välja puhata ning varustust täiendada. Et 5. detsembril Tartus alanud rahuläbirääkimistel sundida Eestit järelandmistele, alustas Nõukogude Venemaa 7.detsembril uut raevukat pealetungi Viru rindel. Vaenlase tegevus oli suunatud nüüd Narva haaramiseks lõunast, Krivasoo piirkonnast. Tänu masendavale üleolekule elav- ja tulejõus suruti meie väed peale mitu päeva kestnud ägedaid lahinguid Narva jõe vasakule kaldale ning vastane jõudis Narva kaitsjate selja taha. Tänu 1.diviisi ülema kindralmajor A. Tõnissoni otsustusvõimele ja väeosade kindlameelsusele õnnestus pealetung tõkestada ja 17. detsembril alanud vasturünnakuga paisata punased uuesti Narva jõe taha. Seoses rahuläbirääkimiste takerdumisega ja vastuseks Eesti poole mittenõustumisega
pidas autonoomia läbisurumist kõigi baltimaalastega koostööd tehes erakordselt tähtsaks. Nii pidas Poska läbirääkimisi ka rüütelkondade esindajatega selle üle, kuidas vastu astuda Peterburi võimude ja nende kohalike esindajate varjamatutele tsentraliseerimistaotlustele ja saavutada kohaliku elanikkonna osavõtt oma asjade korraldamisest. 1905. aastal muutus tormiliste sündmuste käigus Tallinna linnavolikogu mõneks nädalaks lausa rahvaesinduseks. Kuna 16. oktoobri masendavale veretööle, mis oli rahva meelepaha üles kütnud, järgnes kohe 17. oktoobri manifest, siis sattusid kohalikud tsaarivõimud suurde segadusse ega söandanud korra loomiseks midagi ette võtta. Tallinna linnavolikogus arutati ja otsustati kõikvõimalikke kohaliku elu küsimusi, kusjuures linnavolikogu tegevus arenes kaugele üle ettenähtud piiride. On iseloomulik, et linnavolikogu töösse tõmmati kaasa
Ja ka mass armastab rohkem võimukat inimest, kui seda, kes temalt midagi palub. Mass tunneb ennast enamrahuldatuna sellise õpetuse poolt, mis ei salli enese kõrval ühtegi teist, kui on valmis lubama erinevaid liberaalseid vabadusi. Enamikel juhtudel mass ei tea, mida ta peab tegema liberaalsete vabadustega ja tunneb end sel juhul isegi mahajäetuna. Tema häbitule hingelisele terroriseerimisele sotsiaaldemokraa-tia poolt reageerib mass sama vähe nagu ka tema inimõiguste ja vabaduste masendavale kuritarvitamisele. Ta ei oma väiksematki ettekujutust kogu õpetuse sisemisest mõttetusest, ta näeb ainult halastamatut jõudu ja selle jõu loomalikku toorust, mille ees ta lõppude lõpuks alistub. Kui sotsiaaldemokraatiale seatakse vastu enamõiglane õpetus, kuid mida viiakse läbi samasuguse jõuga ja loomaliku toorusega, siis see õpetus võidab, ehkki peale rasket võitlust. Ei möödunud kahte kuudki, kui mulle sai täiesti selgeks sotsiaaldemokraatlik õpetus ise, samuti
annaabi.ee 
