infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivaldkonna arengusuundadest nii era- kui avaliku sektori tasandil. Suvel korraldatakse ka OK-festi, mis on Eesti ITT firmade suvine kohtumispaik, kus lisaks individuaal- ja meeskonnavõistlustele ning kultuurilisele meelelahutusele on tähtsal kohal erialased seminarid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on autasustanud ka eraldi inimesi. Näiteks Aasta tegijaks 2006 valis ITL juhatus Allan Martinsoni töö eest arengufondi loomise eestvedamisel ja IKT valdkonna aastatepikkuse edendamise eest. Aasta tegu 2006 tunnustuse pälvis "Arvutikaitse 2009", era- ja avaliku sektori ühisprojekti käivitamise eest, mis muudab kolme aasta jooksul infoühiskonna teenuste kasutamise olulisel määral turvalisemaks.Aasta ideeks 2006 valiti "Mobiil-ID teenus", alternatiivse mobiiltelefonil põhineva autoriseerimislahenduse põhimõtte väljatöötamise eest.
Külastasin 2. detsembril Raegaleriis Saaremaa Kunstiklubi 32. Sügisnäitust. Näitust sai külastada 12. novembrist kuni 18. detsembrini. Kokku oli seal 22 kunstniku tööd. Kui ma Raegaleriisse sisse astusin, polnud seal mitte ühtegi külastajat. Ma käisin seal koos oma kahe sõbraga. Kuid mõne aja pärast tulid mõned vanemad inimesed. Saalis oli väga vaikne. Ma käisin kunstigaleriis esimest korda ning selle tõttu oli mul natuke ärev tunne. Kõige rohkem meeldis mulle Aare Martinsoni maal ,,Läbi sauna akna". See maal oli tehtud akvarell värvidega ja pliiatsiga. Maalil oli kujutatud naist, kes oli saunas. Ta oli maalitud tagantvaates ning naine oli alasti. Taust oli valge ning kõige lahedam oli see, et see naise pilt oli pandud peegli peale. Mina leian, et see on väga professionaalne lahendus. Veel meeldis mulle Maido Tolli kolm maali ,,Mustjala kirik I-III". Esimesel maalil oli kujutatud kirikut varakevadel, kui maas oli veel lumi
Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad, et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab Arvoga, et viimane pole mõelnud katla jaoks puidki muretseda. Arvo läheb puid otsima, Lusiksepp aga võtab ja lammutab tulehakatuseks Aiaste talu aialippe. Lusiksepal on tol päeval tuju kehv, sest ta on lubanud lõuna ajal talunik Martinsoni kaerakoorma läbi ajada. Luba sellesks pole ta aga kolhoosi esimehelt küsinud. Lõuna paiku Martinson saabubki ja aetakse läbi masina tema kaerad. Lõuna lõppedes hakkab aga vihma sadama mistõttu võib tööpäeva peagi lõppenuks lugeda. Siis aga saabub partorg Eedi Eesnek. see on seesama Eedi kes aastaid tagasi oma labakäe viljapeksul kaotas. Partorg on väga pahane, et viljakoristustööd viibivad. Arvo saab kõvasti pragada, et on lubanud
Karolile meeldib lastelavastuste rohkem mängida kui täiskasvanute tükkides. Talle meeldib kehastada erinevaid rolle. Ta ei taha jääda üksluiseks, vaid proovida ära kõik, mis võimalik. 2003. aastal sai ta draama laureaadi täpse ja intensiivse kohaloleku eest. Tema kuulsamad rollid on lavastuses "Lõika maha ja lase jalga" doktor Boxclever, "Õnnetunne" Paul ja "Väike Tjorven Soolavareselt" Pelle. Ta on ka mänginud filmis ,,Nimed marmortahvlil" Martinsoni ja filmis ,, Stiilipidu" Ivarit. Ta lööb kaasa ka lastesaadetes. Üks kuulsamai on muidugi saade ,, Saame kokku Tomi juures" kus ta kehastab Tomi. Veel on ta mänginud lastesaates ,,Buratino tegutseb jälle" kus ta oli koer Artemon. Hele Kõre Hele Kõre on sündinud 7. jaanuaril 1980 Jõgeval. Ema oli tahtnud talle nimeks panna Triinu, aga kuna isa sõnul oli karjas sellisenimega lehm, siis pandi isa soovil nimeks Hele. Näitlejatar õppis kõik 12 klassi Jõgeva Gümnaasiumis
Leitud mustlane osutus hoopis Jaanuseks. Neljas tants Saabunud on kolhooside aeg ning katelt veetakse taaskord Aiastele. Aiaste peremees Taavet on Siberisse viidud ja Roosi surnud. Talus askeldab abiline Miili. Värske kolhoos lonkab veel rehepeks hakkas oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli. Kohale ilmub Martinsoni Aadam, kes pole veel kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma sületäie kaera ära teha. Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, kuna peab sõjaväkke minema. Neljas tants See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Taluõuele sõidab Eesner, kes saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Eesner läheb koos esimehega masinat käima
Schooli poolt aasta ärijuhiks. Martinson on lõpetanud nii Tallinna 1. keskkooli kui ka Moskva Riikliku Ülikooli. Ta oli üks uudisteagentuuri BNS asutajatest, Cherry Meedia OÜ investor ja osanik. Martinson oli ka idufirma Starship Technologies ärijuht. Viimane firma valmistas roboti, mis viiks inimestele saadetised koju kätte neile endile sobival ajal. Alates aastast 2018 on ta Xolo tegevjuht. Xolo keskendub sellele, et teha ettevõtete asutamine märgatavalt lihtsamaks. Kui Martinsoni käest küsiti üks sõna, mis kirjeldab kõige paremini seda, kuidas ta töötab, vastas ta:,, Real-time, always-on, timezone-agnostic. Oma kalendrist kella viieseid ja kella 23seid telefonikonverentse vaadates olen ma kogu aeg vales ajavööndis.“ Seda vastust võib põhjendada sellega, et oma töö tõttu peab ta väga palju reisima. Aastal 2016 tegi ta 173 lennureisi. Allan on oma karjääri jooksul töötanud väga mitmekesiste ning hämmastavate meeskondadega.
Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi- Maali kutsus ka esimehe tööle. Esimees asuski piinlikkust tundes appi. Esimees pidi seisma Vilma kõrval, mis teda punastama pani, sest tüdruk oli talle alati meeldinud. Käo Linda ja Maali lähevad sõnelema. Esimehe püüdlused naisi maha rahustada ei õnnestu. Vihmapilved jõuavad Aiaste talu kohale ning töö jäetakse pooleli ja minnakse varju. Elmarile meenub Martinsoni Aadam ,kes enamuse oma viljast oli lasknud mujal ära teha, kuid väike kogus kaera oli veel tegemata. Ta palus Elmarit, et ta selle ära teeks. Martinson ilmus oma kaeranatukesega kohale. Esimees oli tema vilja peksmise vastu, sest ta tahtis, et Elmar vaid kolhoosi vilja peksaks. Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli
Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi-Maali kutsus ka esimehe tööle. Esimees asuski piinlikkust tundes appi. Esimees pidi seisma Vilma kõrval, mis teda punastama pani, sest tüdruk oli talle alati meeldinud. Käo Linda ja Maali lähevad sõnelema. Esimehe püüdlused naisi maha rahustada ei õnnestu. Vihmapilved jõuavad Aiaste talu kohale ning töö jäetakse pooleli ja minnakse varju. Elmarile meenub Martinsoni Aadam ,kes enamuse oma viljast oli lasknud mujal ära teha, kuid väike kogus kaera oli veel tegemata. Ta palus Elmarit, et ta selle ära teeks. Martinson ilmus oma kaeranatukesega kohale. Esimees oli tema vilja peksmise vastu, sest ta tahtis, et Elmar vaid kolhoosi vilja peksaks. Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli
noorsootööd. Ma arvan, et kõik kes töötavad noortega või töötavad noorte heaks, olgu selleks siis noorsootöötaja noortekeskuses, pedagoog koolist, lastekaitsetöötaja või politsei, peavad seisma noorte õiguste eest. Eestis seisavad reeglina kõige enam laste õiguste eest lastekaistetöötajad, kuid siiski on väga olulisel kohal ka noorsootöötajad, kes saavad ja peavad seisma noorte õiguste eest. 10 Lugedes M. Martinsoni kirjutatud artiklit hakkas mulle silma Austraalia noorsootöö õppejõudu Robyn Broadbenti tsitaat „noorsootöötajate roll on tagada, et õigused, mida me ühiskonnaliikmetena kõik naudime, laieneksid reaalsuses ka noortele ja et noortega nende vanuse tõttu ei manipuleeritaks“. Noorel on õigus oma arvamusele, sõnavabadusele, aga pahatihti ei võeta noori kuulda. Neile antakse küll võimalus rääkida, kuid tihtipeale ei jõua nad sellega mitte kuskile
Ta olevat koolist puid küsinud laenuks ning lubanud, et raiub talveks uued puud. Toodi ka rukkivihud ning Kassi-Maali kutsus tööle ka esimehe. Piinlikkust tundes tuligi ta appi ning seisis Vilma kõrval. Teda pani see punastama, kuna Vilma oli talle alati meeldinud. Käi Linda ja Maali läksid vaidlema. Esimees üritas küll naisi maha rahustada, aga tal ei õnnestunud see kohe üldse. Vihma hakkab Aiaste talus tasapisi kallama, tööle tehakse paus sisse ja kõik lähevad vihmavarju. Martinsoni Aadam oli lasknud suurema osa oma viljast kuskil mujal valmis teha, kuid väike osa kaera oli veel alles. Too oli Elmarit palunud, et ta selle ära teeks ning tuligi oma kaeraportsuga kohale. Esimees oli küll selle vastu, kuna taheti vaid kolhoosi vilja peksta, kuid tema soovist hoolimata hakati Aadama vilja peksma. Arvo (esimees) oli solvunud ja läks Vilma juurde vihmavarju. Arvo oli kohmetu ja ei osanud millestki Vilmaga rääkida. Kui vili pekstud oli, avas Aadam viina
Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli vastu Miljan kellel oli kaks seajalga käes. Varsti aeti mehed juba magama. Seegi kord ei saanud Ahas magada. Öö lähenedes kuuldi äkki püssipauke, mis lähenesid. Kõik ärkasid ja olid valmis kaitseks aga punaseid ei tulnud. See oli roodu kokk, kes oli valvetõkkele süüa käinud viimas. Kiruti kohutavalt ja heideti uuesti magama. Nüüd Ahas veidikeseks ikka uinus. Peagi äratas teda Käsperi kisa. Selge oli see, et ees ootas neid öine rännak
Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli vastu Miljan kellel oli kaks seajalga käes. Varsti aeti mehed juba magama. Seegi kord ei saanud Ahas magada. Öö lähenedes kuuldi äkki püssipauke, mis lähenesid. Kõik ärkasid ja olid valmis kaitseks aga punaseid ei tulnud. See oli roodu kokk, kes oli valvetõkkele süüa käinud viimas. Kiruti kohutavalt ja heideti uuesti magama. Nüüd Ahas veidikeseks ikka uinus. Peagi äratas teda Käsperi kisa. Selge oli see, et ees ootas neid öine rännak
realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita (see on tingimus, mis ei pea esinema koos teistega) - eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.“ TsÜS § 86 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. RKRKo 3-2-1-160-16, p 14 – võlausaldaja teavitamiskohustus käendaja suhtes Asjaolud: 51 AS-i SEB Pank hagi Arlet Martinsoni ja Jüri Ollino vastu 256 000 euro saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel üldine VÕS § 14 lg-st 2 (täpsemalt esimesest lausest) tulenev kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab.“
annaabi.ee 
